Laul Rahvidõvaihõlinõ

Rahvidõvaihõlinõ vai Riikevaihõlinõ vai Internatsionaal om kõgõ kuulsamb kommunismi-anarkismi laul.

Alguperälidseq prantsusõkeelidseq sõnaq kirot' Pottieri Eugène (1816-1887) aastagal 1871 ja viie Geyteri Pierre (1848-1932) aastagal 1888. Laul panti ümbre pall'odõhe kiilihe. Vinne keelen oll' taa Nõvvokogo Liido hümni iist aastagani 1944, ku taa asõmalõ tetti umaette Nõvvokogo Liido hümn.

Soomõ keelen

    KANSAINVÄLINEN
    1. Työn orjat, sorron yöstä nouskaa,
    maan ääriin kuuluu kutsumus.
    Nyt ryskyin murtuu pakkovalta,
    tää on viime ponnistus.
    Pohja vanhan järjestelmän horjuu.
    Orjajoukko taistohon!
    Alas lyökää koko vanha maailma,
    ja valta teidän silloin on!
      Tää on viimeinen taisto,
      rintamaamme yhtykää!
      niin huomispäivänä kansat
      on veljet keskenään!
    2. Ei muuta johtajaa, ei luojaa
    kuin kansa kaikkivaltias.
    Se yhteisonnen säätää, suojaa,
    se on turva tarmokas.
    Eestä leivän, hengen, kunniamme
    yössä sorron, turmion,
    kukin painakaamme palkeitamme,
    kun käymme työhön, taistohon.
    3. Lait pettää, hallitukset sortaa,
    verot köyhälistön verta juo,
    ja köyhän ihmisoikeuskin
    ompi tyhjä lause tuo.
    Pois jo kansat holhouksen alta.
    Veljeyden sääntö on:
    kellä velvoitusta, sillä valtaa
    ja oikeutta olkohon.
    4. On kurjan kurjat kunniassaan
    raharuhtinaat nuo röyhkeät.
    Ei koskaan tee ne itse työtä,
    vaan ne työtä ryöstävät.
    Varat kansan hankkimat on menneet
    kaikki konnain kukkaroon.
    Pois kansa velkansa jo vaatii,
    nyt ryöstösaalis tuotakoon.
    5. Meit valhein ruokkii tyrannit
    mut rauha meille koittakoon.
    Nyt lakko tehdään armeijoissa,
    aseet pois pantakoon.
    Ja jos aikovat nuo kannibaalit
    sankareita meistä taas,
    niin tietäkööt he, että luodit
    silloin kenraalimme saa.
    6. Työmiehet, kyntäjät ja kaikki
    työkansa joukko nälkäinen!
    Maa meidän on ja olla täytyy,
    vaan ei laiskain lurjusten.
    Nälkä meill’ on aina vieraanamme,
    vaan kun korpit haaskoiltaan
    me kerran kaikki karkoitamme,
    niin päivä pääsee paistamaan.
    Sanat: Eugène Pottier (1871)
    Musiiki: Pierre de Geyter (1888)
    Käännös: Yrjö Sirola ja Sulo Wuolijoki (1905)

Eesti keelen

    INTERNATSIONALE
    1. Nüüd üles, keda needus rõhub,
    Nälg, orjus ikkes hoiawad,
    Keeb mässul rind ja wõitlus lõhub
    Me orjakütked, ahelad!
    Me wägiwalla häwitame,
    Uus, parem ilm on meie püüd,
    Uus ilm, kus wõidul ülendame
    Neid, keda orjus rõhub nüüd.
      Refrään:
      Wiimse wõitluse Maale
      Lahing otsustaw toob,
      Internatsionale
      Meil uueks ilma loob.
    2. Ei wabadust saa taewawäega,
    Ei anna tsaar, ei hiiglane,
    Waid oma wõimsa, julge käega
    Me wägiwalla wõidame.
    Et ülekohut heita hauda
    Ja õigust wõita endile,
    Sest tõmba lõõtsa, tao rauda,
    Nii kaua kui raud tuline.
    3. Ja petab seadus, walitsused;
    Üür waesed werest tühjaks joob;
    Ja kehwistu inimõigused –
    On ainult tühi lause too.
    Me saame läbi hoolduseta,
    Ei wabadus wõrdsuseta;
    Kui “Õigust pole kohuseta”,
    Siis kohustust õigusteta!
    4. On tõstetud apoteoosi
    Need šahti, raudtee kuningad.
    Ei töölist parem elu soosi,
    Waid neid kes ta tööd kurnawad.
    Kuld bande šeifidesse jõuab
    Ja tootja päralt puudus on.
    Nüüd rahwas oma wõlga nõuab,
    Mis padakonna kukrus on.
    5. Türannid tüssawad meid needes,
    Ent rahu meile koidab ju!
    Nüüd seisaku tehkem armeedes,
    Ja relwad maha pandagu!
    Kui mõtlewad need kannibaalid,
    Et teewad sangareid meist taas,
    Siis teadku nad, et meie kuulid
    Sel juhul oma kindral saab.
    6. Ei õigust ilma walitseda
    Wõi olla söödikute sool,
    Waid meil, töörahwal, sest et teda
    Peab ülewal me töö ja hool.
    Kui lõhub tasumise äike
    Kõik ahned koerad laiali,
    Ei sellepärast kustu Päike,
    Waid paistab nii kui ennegi.
    Ümbrepandja: Hans Pöögelmann & Tõnu Trubetsky

Kar'ala keelen

    INTERNACIONALAH
    1. Novškua ruadajat i kevhät,
    Ken viluo, nälgiä nähnün on.
    Miän jogo veritilka kiehuv
    I borc’uh varoin valmis on.
    Vanha ilma trudiec’ijoin kiällä
    Pidäv ünnäh juvrdua pois,
    Štobi ruadajin i kevhin viällä
    Miän uvz’i ilma luadie vois.
      Tämä šuvriin kaikkie tora
      Nüt jo jälgimäne liev!
      Internacionalah
      Hiän trudiec’ijat viev.
    2. Ni ken ei avta meilä piäššä,
    Ni c’uari, jumala, ni ken.
    Vain vägi ruadajin i kevhin
    Voicc’ov üksin luadie z’en.
    Štobi šordua burz’uit icc’ien piäldä
    I omat elot kiskuo šais,
    Pidäv ahjoloissa pidiä tulda,
    Štobi ravda jähtümäh ei jäis.

Saami keelen

    INTERNATIONALA
    Dál čuožžilehket šlávamánát
    geat nelgiid čađa birgiidet.
    Já ráhkkanehket ođđa dorrui,
    vánhurskkis eallimii.
    Buot bákčasiid mii hávdái doalvut,
    já friddjavuođas badjánit.
    Mii ovttasráđiid áigut cegget
    daň ođđa servvodagamet.
      Ref.
      De čoahkkanit mii ávuin
      vuottuidjoksat áigut mii
      ja Internationala
      lieđđugoahtá fas

Välislingiq

Tags:

Laul Rahvidõvaihõlinõ Soomõ keelenLaul Rahvidõvaihõlinõ Eesti keelenLaul Rahvidõvaihõlinõ Karala keelenLaul Rahvidõvaihõlinõ Saami keelenLaul Rahvidõvaihõlinõ VälislingiqLaul Rahvidõvaihõlinõ187118881944AnarkismKommunismNõvvokogo Liit

🔥 Trending searches on Wiki Võro:

Etioopia10. urbõkuu päivJohn CaleMaisPunanõSildJumalusÜtiskuningriikPuutriprogrammAmeerigaDu FuValgustusaigKanadaOkõaaniaOr'apidämineBoliiviaÕdagumeriTurismTinapuu järvVana-EgüptüsHongkongHarkivNätälRistiusk14. põimukuu päivMalaisiaKommunismLutheri MartinKolumbusõ ChristophKatowiceJalgpallBagdadMoostõ valdGalilei Galileo1920Rahvidõvaihõlinõ (laul)Vana-KreekaVõro kiilSuu (anatoomia)MaavärrinTarto kiilMango192421. aastagasadaSaamiqRaudKuubaEhitüskunstAmeeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puultPluutoAnomamõsumassinRusselli Bertrand1869PandaChicagoS'aksamaaPeruuTogoSoomõ kiilVikiMaa (hod'otäht)Aquino ThomasPaast (Rooma)AabrahamLõunõeesti kiilPäälehtCorbin Bleu🡆 More