Ameeriga Kolonisiirmine Õuruuplaisi Puult
Hariligult loetas, et Ameeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puult naas' pääle 1492.
a., kuigi inne tuud oll' olnuq vähämbält üts Ameeriga kolonisiirmise katsõq. Edimädseq teedäqolõvaq õuruuplasõq, kiä jousõvaq Ameerikahe olliq 11. aastagasaal põh'amaiõ viikingiq, kiä asotivaq Gröönimaalõ mito kolooniat ja üte lühkest aigu kestnü külä L'Anse aux Meadows kandin, miä täämbädsel aol om Newfoundlandin. Viikingiq kutsiq tuud maad Vinlandis. Gröönimaa kolooniaq peiväq vasta mitmit aastagasato, mink kestel viikingiq peiq sõto põlitsidõ elänikke inukkõga. 15. aastagasaa lõpos olliq nuuq kolooniaq häädünüq.
Aastagal 1492 joud' Ameerikahe Hispaania ekspedits'uun iinotsan Columbusõ Christopheriga. Pääle tuud sai Ameeriga uurminõ ja kolonisiirmine kõva huu sisse. Edimält minti Kariibi mere piirkunda (muuhulgan Hispaniola, Puerto Rico ja ja Kuuba saari pääle) ja 16. aastagasaa alostusõn jouti Põh'a- ja Lõunõ-Ameeriga maisõmaa pääle. 1497. a. joud' Põh'a-Ameerikahe Caboti John. Ao kestel naksiq kõkkõ õdagupuulkerrä dominiirmä Õuruupa rahvaq, miä vei Ameeriga põlitsidõ rahvidõ alahiitmiseni nink suuri muudatuisini maastikun, eläjide ja kasvõ elon. Õnnõ 19. aastagasaal läts' Õuruupast Ameerikahe elämä 50 miljonit inemist.
This article uses material from the Wikipedia Võro article Ameeriga kolonisiirmine õuruuplaisi puult, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Teksti või pruukiq litsendsi CC BY-SA 4.0 perrä, ku olõ-õi tõisildõ üteld. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Võro (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.