Zürichi Kanton

Asub Šveitsi põhjaosas.

Zürichi kanton
saksa Kanton Zürich
Zürichi kantoni lipp Zürichi kantoni vapp
Pindala: 1729 km²
Elanikke: 1 520 968 (31.12.2018)
Rahvastikutihedus: 880 in/km²
Keskus: Zürich
Ametlikud keeled: saksa

Zürichi kantoni pindala on 1729 km², millega on 7. kohal, kuid elanike arvu poolest on ta Šveitsi suurim.

Zürichi kanton paikneb Alpidest põhjas. Selle naaberkantonid on Schaffhausen põhjas, Aargau läänes, Zug ja Schwyz lõunas ning Thurgau ja Sankt Gallen idas. Enamik Zürichi järvest asub kantonis.

Kantoni saab laias laastus jagada linnaks ja järveks, Unterlandiks loodes, Oberlandiks kagus, Weinlandiks ja Winterthuriks kirdes ning Knonaueramtiks edelas. Suur-Zürichi ala ulatub kantoni piiride taha.

Zürichi pindala on 1728,8 km². Sellest 43,4% on põllumajanduslik maa, samas 30,7% on metsa all. 20,1% maast on asustusmaa (hooned või teed) ja 5,8% on tühermaa.

Peamised järved on Zürichi järv, Greifensee ja Pfäffikersee. Väiksemad järved on Türlersee, Katzensee, Hüttnersee, Grosser Husemersee, Mettmenhaslisee, Lützelsee, Egelsee ja Seeweidsee.

Suurem osa kantonist koosneb madalatest jõeorgudest, mis laskuvad Reini suunas kantoni põhjaosas. Kantoni loode- ja kaguosas on mägiseimaid piirkondi. Linthi jõe org viib Zürichi järve ja jätkub Limmati jõena. See org on tähtsaim org Zürichi kantonis. Glatti jõe org saab algusethe Greifenseest ja on Limmatist eraldatud mäeahelikuga. Tössi jõe org on kuristik. See paikneb kantoni idaosas ja on Toggenburgi piirkonnast Sankt Galleni kantonis eraldatud mägise alaga. Hörnli (1133 m) on kõrgeim tipp selles mäeahelikus. Sihli jõe org paikneb kantoni lääneosas. Suubub Limmati jõkke Zürichi linnas. Sihli jõgi on Zürichi järvest eraldatud Albise mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on Albishorn (915 m). Kõrgeim tipp kantonis on Höhrohnen kantoni kaguosas.

Uetliberg on Albise mäeaheliku osa. See mägi on populaarne puhkekoht Zürichi linnarahvale. Uetlibergile viib raudtee.

 

Kanton on jagatud 12 ringkonnaks (saksa Bezirke):

• Zürichi ringkond (hõlmab Zürichi linna)
• Affolterni ringkond (keskus Affoltern am Albis)
• Andelfingeni ringkond (keskus Andelfingenis)
• Bülachi ringkond (keskus Bülach)
• Dielsdorfi ringkond (keskus Dielsdorf)
• Dietikoni ringkond (keskus Dietikon)
• Hinwili ringkond (keskus Hinwil)
• Horgeni ringkond (keskus Horgen)
• Meileni ringkond (keskus Meilen)
• Pfäffikoni ringkond (keskus Pfäffikonis)
• Usteri ringkond (keskus Uster)
• Winterthuri ringkond (keskus Winterthur)

Kantonis on 171 valda (Politische Gemeinden).

Zürichi kanton koosneb pealinn Zürichi poolt omandatud maadest pärast seda, kui sellest sai aastal 1218 Reichsfrei, eriti pärast tsunftide revolutsiooni aastal 1336. Zürich ühines Šveitsi Konföderatsiooniga aastal 1351. Kantoni madalam osa liideti Zürichi territooriumidega aastal 1362. Zürich omandas ja kaotas 1440. aastate Vana Zürichi sõjas Toggenburgi. Põhjapoolsed osad Reini ülemjooksul tulid kantonile pärast seda, kui Zürichi linn ostis Habsburgidelt aastal 1468 Winterthuri. Valdused läänes saavutasid aastal 1803 Aargau kantoni osana Zürichist iseseisvuse. Rahvas kiitis veebruaris 2005 heaks kantoni uue põhiseaduse, mis asendas 1869. aasta põhiseaduse. Uus põhiseadus jõustus jaanuaris 2006.

Antiquarische Gesellschaft in Zürich on kantoni ajaloo säilitamisele pühendunud organisatsioon.