Viljandi Järv

Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus ja on tüüpiline orujärv: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km, suurim laius 450 m, vähim laius järve keskosas 120 m, pindala 161,7 ha, suurim sügavus 11 m ja vee maht 8 680 000 m³. Sügavaim koht asub kitsast osast edela pool. Veepinna kõrgus üle merepinna on keskmiselt 42,35 m (viimase 17 aasta jooksul on see kõikunud vahemikus 42,02–43,58 m). Viljandi järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.

Järve edelaosa nimetatakse Orika otsaks, kirdeosa Viiratsi otsaks ja kitsast keskosa Järvekaelaks.

Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Liivi lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas.

Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 m, lossimägede juures kuni 40m.

Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist.

Viljandi järve vesikond on 73 km². Järve veetoodang on keskmiselt 0,4 m³/sek. Märgatavaid üleujutusi ei esine.

Jääkatteperiood ühtib külmaperioodiga. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas.

Viljandi järves elavate liikide hulgas on veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja vingerjas.

2012. aastal toimunud katsepüügi käigus püüti järvest kümme liiki kala: ahven, haug, kiisk, koha, latikas, nurg, roosärg, särg, viidikas ja turb.

Teadlased on Viljandi järvest leidnud imiussi vastseid.

 

Viljandi järv tekkis enne viimast jääaega Viljandi ürgorus. Vahetult pärast jääaega voolas järvest ida poole Võrtsjärve suunas välja Tänassilma jõgi. Oletatavalt läks läbi Viljandi järve laevatatav veetee Pärnust üle Võrtsjärve Peipsile.

Ajapikku väljavool Võrtsjärvest vähenes. 19. sajandi algusest on teada järve kirjeldus, mille järgi ainult kõrgeima veeseisu korral voolab vett järvest ka Võrtsjärve. Tänapäeval jääb Võrtsjärve vesikonna piir Viljandi järvest umbes 200 meetri kaugusele.

Ka väljavool Raudna jõe kaudu on vähenenud sedavõrd, et jõgi pole suures osas isegi haabjaga läbitav.

Aastal 2016 lasti Viljandi järve 15 000 Euroopa angerja maimu.

Muistendi järgi olevat Viljandi järv tulnud Volvetist Kiipsi mägede vahelt ja tahtvat sinna tagasi minna. Järve kaldal seisnud kirik, mis vajunud järve kui seitse venda kirikusse läksid. Järves elavat ka näkk, kes igal aastal ohvreid nõuab.

Viljandi järve koos kallastega kuulub Viljandi maastikukaitseala koosseisu ja on registreeritud kui ürglooduse objekt. Samuti kuulub järv Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku Viljandi loodusala koosseisus, kaitsealused liigid on vingerjas ja saarmas.

Viljandi järv on avalikult kasutatav veekogu. Järve ääres asub supelrand väliujula, hüppetorni, paadilaenutuse, palliplatside ja terviseväljakuga. Järve kaldal asub nii paadi- kui ka ujumissildu. Ümber järve kulgeb 13,5 km pikkune osaliselt valgustatud ja osaliselt asfaltkattega terviserada. Järve ääres asub Viljandi sõudeklubi treeningubaas.

Igal aastal toimub järve ääres Suurjooks ümber Viljandi järve. Talviti rajatakse ümber Viljandi järve suusarada ja järvejääle uisurada, millel korraldatakse Mulgi uisumaratoni. Samuti korraldatakse järvejääl Viljandi Kalapidu.

 

•  
  Viljandi järv talvel
•  
  Päikesetõus Viljandi järve supelrannas
•  
  Kadripäevane loojang
•  
•  
•  
•  
•  
  Viljandi järve rannaäärne jaanitule ajal

• Suurjooks ümber Viljandi järve
• Viljandi ürgorg
• Viljandi maastikukaitseala