Vastemõisa: Küla Põhja-Sakala vallas Viljandimaal

Vastemõisa
Pindala	10,8 km²
Elanikke	375 (1.01.2019)
EHAK-i kood	9123
Koordinaadid	, 25° 27′ E

Vastemõisat on esimest korda mainitud 1559. aastal, kui Viljandi palgasõdurid tapsid Viljandi-Vastemõisa tee peal Riia bürgermeistri poja Wilm Butti. 1583. aastal oli Vastemõisa Poola võimu all haldusüksuse - folvarki - keskus, 1601 kirjas mõisana (Neuwe Hoff), mis jagunes kaheks vakuseks. 1624 Rootsi võimu all Viljandi linnuselääni ühe vakuse keskus. 1638 mainitakse Vastemõisat müüridega mõisana Viljandi linna halduses. 1688. aasta maarevisjonis on Vastemõisa juba kirjas eraldi mõisana, mille valdajaks on linnakodanik Dirich Wistinghausen. 1715 adramaarevisjonis on mõis kirjas riigimõisana.

Vastemõisa vald loodi 1866. aastal. Vastemõisa külanõukogu loodi aastal 1945.

Vastemõisa oli uuesti aastatel 1990–2005 eksisteerinud Vastemõisa valla keskus. Sügisel 2005 liideti vald Suure-Jaani valla koosseisu ja selle valla koosseisu kuulus küla kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aasta sügisel.

Külast saab alguse Vastemõisa oja, millele on paisutatud Vastemõisa järv.

Külas asub endise Vastemõisa mõisa keskus. 1624. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Vastemõisa koos teiste aladega krahv Jakob De la Gardiele. Krahv Magnus Gabriel De la Gardie müüs selle 1658. aastal 15 000 taalri eest Ewert Kahlenile. Tema järglaste käest Vastemõisa 1682. aastal riigistati ning see kuulus riigile kuni 1919. aastani. Seal on tegutsenud Vastemõisa postijaam.

Vastemõisa külas tegutses 1880–1924 Järavere (Kasari ehk Kildu) kool. Kuni 1974. aastani kasutati maakivist hoonet seltsi- ja rahvamajana.