Valter Lang: Eesti arheoloog

jaanuar">26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Lang on peamiselt tegelenud Eesti muinasaja uurimisega. Eriti põhjalikult on ta uurinud muistset Revala (Rävala) maakonda.

Valter Lang sündis Siberis, kuhu tema vanemad olid küüditatud 1949. aastal. Pere naasis Eestisse 1958. aastal. Ta alustas kooliteed Kuigatsis ning suundus sealt edasi Otepää Keskkooli. Seal oli äsja avatud ka ajaloo eriklass, kus Lang puutus kokku arheoloogiliste väljakaevamistega Otepää Linnamäel, koduloo-uurimisega ning allikmaterjalidega töötamisega.

Ta lõpetas keskkooli 1976. aastal ja Tartu Riikliku Ülikooli 1981. aastal. Sealt edasi suundus ta tööle Ajaloo Instituuti Tallinnas, kus talle anti 1982. aastal uurimisteemaks Pirita jõe alamjooksu rauaaja muistised. See viis 1988. aastal ajalookandidaadi kraadi kaitsmiseni teemal "Pirita jõe alamjooksu piirkonna arheoloogilised muistised" NSV Liidu TA Arheoloogia Instituudi Leningradi osakonna juures. Ta omandas 1996. aastal Tartu Ülikooli juures doktorikraadi teemal "Muistne Rävala".

Ta oli Ajaloo Instituudis vanemlaborant (1981–1983), aspirant (1984–1987), nooremteadur (1987–1989), geoarheoloogia ja muinastehnoloogia labori juhataja (1989–1990), teadusdirektor arheoloogia alal (1990–1992), vanemteadur (1992–1994) ja arheoloogiaosakonna juhataja (1994–1999).

Alates 1999. aastast on ta Tartu Ülikooli arheoloogia professor. 2001–2003 ajaloo-osakonna juhataja ja 2006–2012 filosoofiateaduskonna dekaan. Alates 2019. aasta lõpust on ta Ajaloo ja Arheoloogia instituudi juhataja.

2010. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks ajalooteaduse alal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda ning on selle juhataja (alates 2019).Ta on ka akadeemia kirjastusnõukogu liige.

2011–2015 oli ta Kultuuriteooria tippkeskuse juht.

Valter Langi uurimistöö peasuunad on Eesti ja Baltimaade asustus- ja maastikuarheoloogia, sh eriti ühiskonna, asustuse ja majanduse areng Põhja-Eestis.

• Kaks tarandkalmet Viimsis, Jõelähtme kihelkonnas. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1993.
• Muistne Rävala. 1. köide, Maa, muistised ja kultuur : muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas = Prehistoric Rävala. Vol. 1 : antiquities, chronology and the establishment of farming settlement in North-West Estonia, with special reference to the area on the lower reaches of the Pirita River. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.
• Muistne Rävala. 2. köide, Kronoloogia. Asustus, ühiskond ja majandus : muistised, kronoloogia ja maaviljelusliku asustuse kujunemine Loode-Eestis, eriti Pirita jõe alamjooksu piirkonnas = Prehistoric Rävala. Vol. 2 : antiquities, chronology and the establishment of farming settlement in North-West Estonia, with special reference to the area on the lower reaches of the Pirita River. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996.
• Keskusest ääremaaks : viljelusmajandusliku asustuse kujunemine ja areng Vihasoo-Palmse piirkonnas Virumaal = From centre to periphery : establishment and history of farming settlement in Vihasoo and Palmse area (Virumaa, North Estonia). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2000.
• Baltimaade metalliaeg. Õppematerjale. Tartu 2003
• Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
• The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. Tartu: Tartu University Press, 2007.
• Läänemeresoome tulemised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018

Artikleid ajakirjanduses

• Kui haldus­reformi teostaks Lembitu. Eesti Ekspress, 20. märts 2009

 

• 1997 Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2003 Ajalookirjanduse aastapreemia
• 2008 Lennart Meri teadustöö auhind monograafia "The Bronze and Early Iron Ages in Estonia" eest
• 2008 Tartu Ülikooli aumärk
• 2011 Eesti Vabariigi teaduspreemia
• 2012 Tartu Ülikooli suur medal

Ta on olnud abielus etnoloogi ja muuseumitöötaja Merike Langiga. Tema praegune abikaasa on Birute Klaas-Lang.