Valge Sinep: Taimeliik

Taime kõrgus 17–85 cm, heal kasvukohal võib kasvada kuni 1,2 m kõrguseks. Lehed sulgjalt lõhestunud. Valge sinep õitseb juunist sügiseni. Õied on helekollased, koondunud kobarõisikutesse.

Viljaks kõdrad, mis on tihedalt kaetud harali karvadega. Viljanokk mõõkjas, vilja poolmetega tugevalt ühinenud. Kõdrad asetsevad varre suhtes peaaegu horisontaalselt, seemned on kollakasvalged.

•  
  Kõdrad
•  
  Õied
•  
  Lehed

Valge sinepi looduslik levila ulatub Vahemere maadest Ees-Aasia ja Ida-Indiani. Roomlastega koos jõudis taim üle Alpide ja Kesk-Euroopa kloostriaedadesse, kust levis loodusesse. Eestis kasvab pärismaisena hajusalt prahipaikadel, sadamates, teede ääres ja põldudel. Eelistab kuiva päikesepaistelist kohta ja kasvab eriti hästi lubja- ja huumusrikastel savi- ja liivmuldadel.

 

Ravimina

Sinepiseemned koosnevad kolmandiku ulatuses rasvasest õlist, lisaks sisaldavad valku ning glükosiid sinalbiini ja mürosiini, mis annavad sinepile tema terava maitse. Sinep ergutab ainevahetust: parandab maomahlade ja sülje eritumist, ergutab söögiisu ja mõõduka tarbimise korral kergendab seedimist. Sinep aktiveerib vereringet ja parandab suukoopa põletikke.

Kulinaarias

Valge sinepi seemneid kasutatakse köögikunstis kas tervelt või pulbristatult. Pulbrist valmistatakse lauasinepit. Seemnetest valmistatakse ka aromaatset sinepiõli.

Valge sinepi maitse sobib eelkõige rasvasemate toitude, eriti eri liiki vorstide juurde ja kastmete maitsestamiseks. Terveid seemneid kasutatakse marinaadide, kaunviljade ja karride koostises. Pulbersinepit lisatakse salatikastmetesse ja majoneesile.

Noortest värsketest sinepilehtedest saab maitsva salati. Neid kasutatakse nagu spinatit. Sinepilehed sobivad hästi suppidesse.

Teistest vürtsidest sobib hästi ingveri, sidruni ja sibulaga.

Valget sinepit kasvatatakse tööstuslikult õlikultuurina. Õli kasutatakse söögiõlina ja seebi valmistamiseks. Samuti leiab taim rakendust meetaimena ja haljasväetisena.