Vööt-Käbilind

Vööt-käbilind on levinud okasmetsavööndis Põhja-Ameerikas, Alaska poolsaarel ja Aasias kuni Kirde-Euroopani. Siberis on ta tüüpiline taiga lind. Eestis on ta ebajärjekindel ja harv külaline oktoobrist märtsini. Teda kohatakse enamasti kuuse-käbilindude hulgas.

Üldpikkus 15–18 cm. Kuuse-käbilinnust natuke väiksem ja saledama nokaga. Iseloomulikud on kaks laia valget tiivavööti ja küünarsulgede valged tipuäärised. Ka kuuse-käbilinnul võivad tiibadel olla valged vöödid, kuid need on selgelt kitsamad. Siiski on ka noorel ja esimese aasta vööt-käbilinnul kitsad tiivavöödid ja küünarsulgede tipud võivad olla täielikult kulunud. Isaslinnu sulestik on põhiliselt karmiinpunane, emaslinnul rohekaskollakas, noorlinnul tumedatriibuline. Lennul näib ta kuuse-käbilinnust sihvakam ja pikema sabaga.

Vööt-käbilind häälitseb lennul kuuse-käbilinnust kõrgemalt ja pehmemalt khiip, khiip. Kutsehüüd on mängupasuna kõlaga ninahäälne venitatud tööt. Laul on kiirem kui teistel käbilindudel, selles on kiireid kurinaid, sirinaid ja muud sarnast.

Pesitsemine algab ilmselt natuke hiljem kui teistel käbilindudel, märtsis-aprillis. Pesa asetseb tavaliselt kuusel 5–10 meetri kõrgusel ja on samasugune nagu teistel käbilindudel. Kurnas on tavaliselt kolm või neli muna.

Sööb peamiselt okaspuuseemneid, Siberis põhiliselt lehise, ka kuuse-, männi- ja seedermänni, Ameerikas tsuuga seemneid. Sööb ka pihlakaid ja suvel toitub palju putukatest.

Vööt-käbilinnu Haiti saare alamliik megaplaga arvatakse vahel liigiks Loxia megaplaga.