Lehis: Taimeperekond

Lehis
	; Siberi lehis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Männilised Pinaceae;
Perekond	Lehis Larix; Miller

See artikkel räägib perekonnast; euroopa lehise kohta vaata artiklit Euroopa lehis

Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks levinumaid puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga).

Lehised kasvavad 15–50 m kõrgeks.

Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 10–50 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 1–2 mm pikad ja ühe pungaga.

Okkad on nõelasarnased, 2–5 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 20–50 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus.

Käbid on püstised, 1–9 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (1–3 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (3–9 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 5–8 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.

Lehised Eestis

Eestisse on lehised sisse toodud. Tavalisim liik Eestis on Euroopa lehis (Larix decidua). Rohkesti on kultiveeritud ka Vene lehist. Risttolmlemise tõttu on siin palju hübridiseerunud lehiseid.

On väidetud, et Loodi Püstmäel kasvav lehis on Eesti kõrgeim puu. Hilisemate mõõtmiste põhjal on selgunud, et tegemist on Eesti kõrguselt teise puuga.

Liigid

Lehise perekonda kuulub koos hübriididega üle 20 liigi. (Tärniga märgitud nimede puhul ei ole üksmeelt nende eraldi liigiks tunnistamise suhtes)

Euroopa lehis (Larix decidua, Larix europaea, Pinus larix); Kesk-Euroopa mäestikud
Siberi lehis (Larix sibirica); Lääne-Siber
Dauuria lehis (Larix gmelinii, Larix dahurica); Ida-Siber
Vene lehis (Larix russica); Venemaa Euroopa-osa
Amuuri lehis (Larix amurensis); Amuuri jõe org
Jaapani lehis (Larix kaempferi, Larix leptolepis); Kesk-Jaapani mäed
Rupprechti lehis* (Larix principis-rupprechtii); Põhja-Hiina mäed
Hiina lehis (Larix potaninii); Edela-Hiina mäed
Larix himalaica*; Himaalaja keskosa
Larix mastersiana; Lääne-Hiina mäed
Larix speciosa*; Edela-Hiina, Birma
Himaalaja lehis (Larix griffithii, Larix griffithiana); Ida-Himaalaja
Ameerika lehis (Larix laricina, Larix americana); Põhja-Ameerika
Lyalli lehis (Larix lyallii); kõrgmägedes USA loodeosas ja Kanada edelaosas
Läänelehis (Larix occidentalis); USA loodeosa ja Kanada edelaosa mägedes
Kuriili lehis (Larix kurilensis) Kuriilid, Sahhalin, Kamtšatka ja ümbritsevad alad
Korea lehis (Larix koreana) Põhja-Korea ja ümbritsevad alad
Randlehis ehk rannaäärne lehis (Larix maritima)
Ohhoota lehis (Larix ochotensis) Sihhote-Alini idanõlvad
Olga lehis (Larix gmelinii var Olgensis); Sihhote-Alini rannapoolsed eelmäed

Leitud on mitmesuguseid lehiseliikide omavahelisi hübriide. Neid kultiveeritakse samuti metsanduslikult.

Viited

Kirjandus

Vladimir Timofejev. Lehise kasvatamine. Eesti NSV Metsamajanduse Ministeerium, Tallinn. 1953
Endel Laas. Külviaja ja seemnete külvieelse töötlemise tähtsusest lehise istutusmaterjali kasvatamisel. Eesti Põllumajanduse Akadeemia teaduslike tööde kogumik nr 6. 1959
Harri Paves. Eestis kasvavad lehised. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Selts. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tartu. 1971.
Heino Kasesalu. Lehiste kasvatamise tulemusi Järvseljal. Metsanduslikud Uurimused XXXI, Tartu. 1999
Lehis – metsa- ja pargipuu / koostaja ja toimetaja Harri Paves. OÜ Vali Press, Tartu. 2004

Välislingid

Heino Kasesalu. Eestis kasvab võimsaid lehispuistuid. / Eesti Mets 2002/3
Ülo Erik. Eurojaapani lehis – kõige kiirekasvulisem okaspuu Eestis. / Eesti Mets 2004/2
Heldur Sander. Mida uut tõi juuni Eestis kasvavate lehiste süstemaatikasse? / Eesti Loodus, 2006/7
Heldur Sander, Alar Läänelaid. Lehiseüllatus Eestist. / Eesti Loodus, 2006/10
Harri Paves. Lehiseüllatus üllatas. / Eesti Loodus, 2007/3
Heldur Sander. Hübriidsete lehiste teema jätkuks. / Eesti Loodus, 2008/10
Ülo Erik. Eurojaapani lehise tunnustest. / Eesti Loodus, 2009/1
Rein Sander. Lehis. / Maaleht, 29. jaanuar 2009

This article uses material from the Wikipedia Eesti article Lehis, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.