Väheharjasussid: Rõngusside hõimkonda kuuluv alamklass

Harilik vihmauss on Eesti suurim väheharjasuss. Hästi on näha vöö.
Taksonoomia
Riik	loomad Animalia
Hõimkond	rõngussid Annelida
Klass	vöösed Clitellata
Alamklass	väheharjasussid Oligochaeta

Tuntuimad sellesse alamklassi kuuluvad organismid on vihmaussid.

Väheharjasussid nagu teisedki rõngussid kuuluvad kõrgemate usside hulka: nad on kõige kõrgema arengutasemega ussid. Nende keha jaguneb kolme ossa: pea, lüliline kere ja anaalsagar. Niisugust keha selget liigendust madalama arengutasemega loomadel ei ole.

Väheharjasussid on saanud nimetuse selle järgi, et nad näevad välja üsnagi nagu rõngusside teise suure alamklassi moodustavad hulkharjasussid, aga kui hulkharjasusside keha on tihedalt harjastega kaetud, siis väheharjasussidel on neid vähe ja mõnel liigil puuduvad nad täielikult.

Maailmas on teada umbes 3000 liiki väheharjasusse, Eestist on neid leitud üle 100. Need arvud pole aga kaugeltki lõplikud, sest mõned väheharjasusside sugukonnad, näiteks valgeliimuklased (Enchytraeidae), on veel peaaegu uurimata.

Senikirjeldatud liikidest enamik elab mullas, 600 elab magevees ning 200 on kohandunud eluga riimvees ja rannalähedases merevees. On selliseidki liike, kes suudavad elada nii vees kui veekogu kallastel.

Väheharjasusside suurus on väga erinev. Kõige pisemad mageveevormid on mikroskoopilised ja palja silmaga neid ei näegi, aga kõige suuremad troopikas elavad väheharjasussid on rohkem kui 2,5 m pikad. Enamasti on vees elavate väheharjasusside pikkus mõnest millimeetrist 15 sentimeetrini, mullavormidel 5 millimeetrist 40 sentimeetrini.

Väheharjasusside, nagu hulkharjasussidegi kehaehituse tähtsaim iseärasus on keha lülideks ehk segmentideks jaotumine ehk metameeria, mis tähendab elundite korrapärast kordumist piki kehatelge. Segmente eraldavad üksteisest ristivaod. Kõige väiksem segmentide arv on 5–6, kõige suurem 500–600. Hulkharjasussidest eristab neid see, et väheharjasusside segmentidel ei ole kunagi jäsendeid ehk parapoode ehk paarilisi jätkeid. Neil võib olla üksnes 4 kimpu harjaseid ja sedagi mitte kõigil liikidel.

Väheharjasussidele on iseloomulik kehapaksend ehk vöö (clitellum), mille eritistest moodustub munadega kookon.

Paljud loomad söövad väheharjasusse, sest see on puhas liha, ilma kondita. Väheharjasusse süüa on märksa kergem kui teisi loomi. Näiteks sõudiklane, kes sööb surusääse 2 mm pikkuse vastse ära 9 minuti jooksul ja 3 mm pikkuse vastse söömisele kulutab pool tundi, sööb 4 mm pikkuse väheharjasussi klaasliimuka ära kõigest 3,5 minutiga .

Siin on loetletud sugukondi, mille esindajaid leidub ka Eestis.

• Naididae (klaasliimuklased)
• Tubificidae (mudatuplased)
• Lumbriculidae (rabeliimuklased)
• Enchytraeidae (valgeliimuklased)