Tõnu Ots: Eesti psühholoog ja seksuoloog

veebruar">6. veebruaril 1941 Rakveres) on eesti psühholoog, seksuoloog ja ajakirjanik.

Ta tegeleb peamiselt pere- ja kasvatusnõustamisega. Ta on olnud perenõuandla, usaldustelefoni ja tutvumisteenistuse asutaja, Eesti ja Soome ülikoolide õppejõud ning Eesti valitsuse nõunik.

Ta on lõpetanud Tallinna 2. Keskkooli ning Tartu Riikliku Ülikooli psühholoogia alal ja 1999. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli pedagoogika alal, lisaks õppinud EKP Keskkomitee Vabariiklikus Parteikoolis ajakirjandust, Ždanovi-nimelises Leningradi Riiklikus Ülikoolis pedagoogikat ja Rootsis Linköpingi Ülikoolis seikluspedagoogikat. Filosoofiakandidaat.

Töö Eesti Raadios

1966.–1967. aastal töötas Tõnu Ots Eesti Raadios noortesaadete toimetaja ja autorina. Noore ajakirjanikuna õnnestus tal toonastest ajakirjanduskorüfeedest toimetada näiteks Valdo Panti, täpsemalt Valdo Pandi juhitud noortesaadet "Nii algas sõda" (1966). Sõjateemade käsitlemist jätkas Ots reporterina noortesaadete tsüklis "Isade võitlusteedel" (1966).

Oma autorisaadetes intervjueeris ta näiteks Tallinna Tähetorni juhatajat astronoom Peep Kalvi ("Kuu ootab oma saatust", 1966) ja Prangli saare elanikke ("Süüdatud kaljud", 1966). 1967. aastal tegi ta autori, toimetaja ja saatejuhina noortesaadete sarja "Populaarsuse pooltund". Samasse aastasse jääb ka noortesaade "Sinu aastate leib".

Psühholoogina saatesarjas "Huvitaja"

Aastatel 2013–2014 sisustas Tõnu Ots psühholoogina Vikerraadio saatesarja "Huvitaja" psühholoogiasaateid. Saatejuht oli Krista Taim.

Saateteemade näiteid (sulgudes esmaeetri aeg):

Ajakirjas Noorus ja doktor Noormannina

Tõnu Ots on olnud ajakirja Noorus vastutav sekretär, mis oli küll tehniline ametikoht, ja peatoimetaja asetäitja, kuid oma mitmekülgset haridust ja sõnaseadmisoskust sai ta realiseerida ka kirjutava ajakirjanikuna. Nii oli tal aastatel 1977–1984 ajakirjas Noorus oma rubriik "Vastab dr. Noormann", kus ta lahkas küsimuste ja vastuste vormis vaimukalt suhte- ja seksuaalprobleeme. Et osata vastata doktorina küsimustele asjatundlikult, tuli Otsal kiiresti mitmesugustel kursustel meditsiini, psühhiaatriat, neuroloogiat, endokrinoloogiat ja geneetikat juurde õppida. Rubriik tekitas seni nõukoguliku sordiini ja tsensuuri all kannatama pidanud ühiskonnas elavat vastukaja, ajakiri sai igal kuul tohutu hulga kirju lugejate esitatud küsimustega ning kiivalt anonüümsena hoitud doktor Noormanni kutsuti ikkagi kõikvõimalikele üritustele esinema.

Doktor Noormanni tegelaskuju jõudis lauludes ansamblite Ruja (Rein Rannapi "Dr. Noormann", 1981) ja Push Up ning Gunnar Grapsi repertuaari ning Mati Undi näidendis "Doktor Noormanni kirjasõprade kokkutulek" (1979) Pärnu teatri lavale. Just doktor Noormanni rollis kohatud probleemid ajendasid Otsa asutama Eestis noorte usaldustelefoni ja looma tutvumisteenistust. Sündis ka Tallinna perekonnanõuandla [mis tegutses aadressil Koidula 24], kus Ots ise aastaid psühholoogi ja psühhoterapeudina töötas.

Intrigeeriva sõnameistrina sai Tõnu Ots doktor Noormanni rollis oma tahtmist mööda olla väga otsekohene (öelda lihtsalt ja keerutamata, kuidas asjad on – kui just tsensor ei sekkunud) või kalambuuritseda ja rikkalikult muid kõnekujundeid kasutada, aga vahel tuli ta välja ka päris uute sõnadega. Nii on ta näiteks nimetanud poisslaste keerukat mürsikuaega "hullupoisitõveks" ning teinud sel teemal isegi hariduskonverentsil "Mida teeb Y-kromosoom hariduses?" (2013) psühholoogina ettekande.

Muudes meediakanalites

Pärast ajakirja Noorus töötas ta paar aastat ajakirjas Nõukogude Naine, kus kirjutas rubriiki "Sündinud meheks või naiseks". Aastatel 2011–2017 ilmus tema psühholoogiaartikleid ajakirjas Psühholoogia Sinule.

1991. aastal sisustas ta Eesti Televisioonis psühholoogiateemalist saatesarja "Mõistatuslik mina". Ta on olnud sage saatekülaline ETV saatesarjas "Prillitoos".

Peamiselt psühholoogi vaatevinklist esitatud arvamuslugusid on tal ilmunud ka ajalehtedes Õpetajate Leht, Maaleht, Postimees jm.

2023. aasta juunis tuli ta ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos välja värvika ettepanekuga, et kui riigis seadustatakse vaenukõne karistamine, siis peavad olemas olema ka mõõdupuud, millega vaenu mõõta – ilmselt tuleks sisse seada näiteks roppuste kataloog. "Sellist määratlust või isegi loendit seaduse eeltingimusena, et mis on ebatsensuursus, sõimusõna või roppus, koos tõlgete ja mõisteseletustega teistesse meil räägitavatesse keeltesse vajavad nii kohtuorganid, politsei, õpetajad, tõlgid kui ka tavainimesed, et mitte tahtmatult olla verbaalne vaenutseja," on ta kirjutanud.

Ots on olnud aastatel 1995–2000 Lihula Gümnaasiumi direktor.

Pitsati kadumine

1999. aasta augustis sai Lihula gümnaasiumi direktor Tõnu Ots Lihula linnapealt Tõnis Metsalt käskkirja gümnaasiumi pitsati kaotsimineku pärast. Pitsat oli portfellis, mis Otsalt Tallinnas autost varastati. Koolijuht avastas oma Tallinnas Suur-Ameerika tänavale pargitud Toyota lahtimuugituna ja portfellita. Ta oli põiganud 4-5 minutiks apteeki ravimeid ostma. Ots soetas oma raha eest koolile uue pitsati.

Kui Tõnu Ots oli 14-aastane, oli tal mängufilmis "Jahid merel" (1955, režissöör Mihhail Jegorov) täita palliga poisi episoodiline roll.

Aastatel 1968–1971 aitas ta filmistuudios Tallinnfilm teha kroonikafilme, kirjutades ringvaate "Nõukogude Eesti" filmilõikudele tekste.

1986. aastal valmis tema stsenaariumi järgi dokumentaalfilm "Otsin head inimest" (režissöör Heli Speek) toonasest tutvumisteenistusest. (Sisukokkuvõte: psühholoog Tõnu Ots püüab leida vastuseid küsimustele, miks nõukogude inimesed üksikuks jäävad ja kuidas leida elukaaslast. Filmitegijad jälgivad kahe peategelase, maamees Arvo ja linnanaise Ülle elu ja tegemisi.)

Ta on olnud telemängufilmide "Õnnelind flamingo" (1986, režissöör Tõnis Kask) ja "Vana mees tahab koju" (1991, režissöör Tõnis Kask) konsultant.

Tõnu Ots on Matsalu külavanem ja Eesti Rooma Klubi liige.

Alates 1987. aastast lõi ta kaasa Pirgu Arenduskeskuse mõttekoja tegevuses (kõrvuti Marju Lauristini, Merle Karusoo, Ülo Vooglaiu, Harri Õunapuu, Ruve ja Ester Šangi, Mikk Sarve, Andrus Ristkoki ja teistega).

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Eesti 200 nimekirjas Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) 76 häält ning ei osutunud valituks.

• Psühholoogia põhitõde: "Igasugune psühholoogia taandub lõpuks ühele – räägi teise inimesega!"
• Tsitaat inglise kasvatusteadusest: "Mees peab olema härrasmees elu lõpuni, sest mine tea, kelle isa sa oled!"
• Isalt õpitu: “Iga mees peab püüdma elada oma isa üle” ja “Poole oma elust peab iga mees elama nii, et pojad tunneksid ta üle uhkust. Teise poole nii, et oleks põhjust oma poegade üle uhkust tunda.”

Tema ema Melanie Ots oli õpetaja, tema isa oli Evald Ots.

Tema abikaasa on ajakirjanik Mare Ots. Nende pojad on ajakirjanik Jaano Martin Ots ja suhtekorraldaja Peeter Eerik Ots ning tütar on perearst Triinu Mari Ots.