Trayvon Martin

veebruar">5. veebruar 1995 Miami – 26. veebruar 2012 Sanford) oli 17-aastane mustanahaline USA nooruk, kelle naabrivalve vabatahtlik George Zimmerman Floridas Sanfordi linnas maha lasi.

Martini surm tõi kaasa elava arutelu rassiküsimuse ja relvakasutust reguleerivate seaduste teemal. Üle kogu riigi korraldati rahvakogunemisi ja protestimeeleavaldusi. 2,2 miljonit inimest kirjutas alla veebipõhisele petitsioonile, millega nõuti juhtunu põhjalikku uurimist ja Zimmermani süüdimõistmist. USA ajakirjandus pühendas 2012. aasta märtsis Martini surmale rohkem tähelepanu kui sügisesteks presidendivalimisteks valmistuvatele poliitkampaaniatele. Florida kuberner andis korralduse üle vaadata osariigi enesekaitse seadus.

2013. aasta juulis avati afroameeriklaste ajalugu eksponeerivas Goldsboro Westside Historical Museumis Martinile pühendatud mälestusmärk.

 

Martin sündis Floridas Miamis. Ta vanemad Sybrina Fulton ja Tracy Martin lahutasid 1999. aastal, kuid elasid teineteise läheduses Miami Gardensis.

Martinile meeldis mängida videomänge ja ameerika jalgpalli. Ta oli aktiivne suhtlusvõrgustike kasutaja ja kuulas räppi. Martini kunagine treener on meenutanud, et Martin oli häbelik poiss, kes kandis alati kapuutsiga pusa ja kuulas kõrvaklappidest muusikat. Tulevikus soovis Martin tegeleda lennundusega. Koolis oli ta lemmikaine matemaatika, ta oli keskpärane õpilane.

Tulistamise ajal oli Martin kümneks päevaks õppetöölt kõrvaldatud, kuna talt leiti kanepi piip ja tühi kotike marihuaana jälgedega. Varem, 2011. aastal, kõrvaldati Martin ajutiselt õppetöölt, kuna ta jäi vahele grafiti tegemisel. Kui ta koolikott läbi otsiti, leiti sellest naiste ehteid (sh teemantkõrvarõngad ja hõbesõrmused), käekell ja kruvikeeraja. Martini sõnul sai ta need ühelt sõbralt. Ehete päritolu jäi teadmata ja Martinile ühtegi süüdistust ei esitatud. Martinil oli probleeme ka popi tegemisega.

Sõprade jutu järgi oli Martin tavaline teismeline. Martini vanemate sõnul polnud poisi kooliprobleemid tulistamisega seotud ja nendest rääkimine näitas katset temast halba muljet jätta.

Trayvon Martin oli koos Tracy Martiniga külas Tracy kihlatu juures Twin Lakesis, mis on tarastatud kogukond Sanfordi linnas. Isa oli ta sinna viinud, et anda pojale võimalus teises keskkonnas elu üle järele mõelda. Martin oli ka varem isaga mitu korda Twin Lakesis käinud.

Enne tulistamist

Martini surmale eelnenud aasta jooksul oli Twin Lakesis toimunud 8 murdvargust, 9 vargust ja 1 tulistamine. Oli ka kümneid teateid sissemurdmiskatsetest, mis tekitas elanikes hirmutunde. 1. jaanuarist 2011 kuni 26. veebruarini 2012 tegid naabruskonna elanikud 402 politseiväljakutset. 2011. aasta septembris alustati naabrivalve programmiga, Zimmerman valiti programmi koordinaatoriks.

Aastail 2004–2012 helistas Zimmerman pea 50 korral politseisse, et teatada lärmakatest pidudest, avatud garaažiustest, augulisest asfaldist, tänaval mängivatest lastest ja muust taolisest. Pärast sissemurdmiste seeriat 2011. aastal kandis Zimmerman oma kõnedes peamiselt ette isikutest, keda pidas kahtlaseks. Tulistamisele eelnenud kuude jooksul oli Zimmerman teinud mitu kõnet, milles teatas, et liikvel on kahtlane isik. Kui talt küsiti isikute rassi kohta, siis need inimesed olid mustanahalised mehed.

2. veebruaril helistas Zimmerman politseisse ja teatas, et nägi üht noormeest tühja maja akendest sisse piilumas. Politsei saabumise ajaks oli kahtlusalune ära jooksnud. 6. veebruaril täheldasid töölised ühe Twin Lakesi maja õuel kaht mustanahalist meest. Hiljem tuli välja, et majast oli kadunud sülearvuti ja kuldehteid. Järgmisel päeval leiti varastatud sülearvuti noore mustanahalise mehe seljakotist, Zimmermani järgi oli tegemist sama mehega, keda ta oli näinud akendest sisse piilumas.

Alates 2009. aasta novembrist oli Zimmermanil relvakandmisluba. Algselt hankis ta relva, kuna ümbruskonnas liikus vabalt ringi pitbulli tõugu koer. Tulistamise öösel oli tal seaduslik õigus tulirelva kaasas kanda.

Intsident

26. veebruari õhtul olid Tracy ja tema kihlatu, Brandy Green, kodust ära. Trayvon ja Greeni poeg vaatasid kodus televiisorit ja mängisid videomänge. Trayvon läks poodi kommi ja mahla tooma.

Autoroolis olnud Zimmerman märkas tagasi kodu poole kõndinud Martinit ja helistas politseisse. Ta ütles, et näeb kahtlast isikut niisama vihmasajus kõndimas. Martin hakkas jooksma. Zimmerman väljus autost ja jälitas Martinit jalgsi, kuigi dispetšer ütles, et selleks ei ole tarvidust. Zimmerman ütles dispetšerile, et kaotas Martini silmist. Dispetšer ütles Zimmermanile, et politsei on teel ja kõne lõppes. Lühikese ajavahemiku jooksul enne politsei saabumist oli Zimmermani ja Martini vahel kaklus, mille käigus Martin sai kuulihaava rinda. Ka Zimmerman sai kähmluses viga. Politseinike kohale jõudes lamas Martin muru peal, Zimmermani selg oli märg ja sellel oli muruliblesid. Zimmermani ninaluu oli murdunud, ta nina oli verine ja nägu paistes.

Ainus pealtnägija ütles, et tema arvates oli Martin Zimmermani kohal ja peksis teda, ja et Zimmerman karjus appi. Ka mitmed kohalikud elanikud helistasid politseisse, et anda teada, et kuulsid appi karjumist. Ühe tunnistaja poolt hädaabinumbrile 911 tehtud kõne taustal on kuulda appihüüdeid ja püstolipauku. Selle järgi on teada täpne tulistamise aeg. Zimmermani perekond ütleb, et appihüüdjaks on Zimmerman, Martini perekond, et Martin.

Kohtus tuli välja, et Martin oli vahetult enne surma telefoni teel oma sõbrannale öelnud, et üks mees jälgib teda autost ja räägib telefoniga. Seejärel olevat mees Martinit jälitama hakanud. Martin olevat meest kirjeldades kasutanud sõnu "hullumeelne" (crazy) ja "kõhedusttekitav" (creepy). Martin ütles sõbrannale, et tal õnnestus jälitaja maha raputada, aga siis ilmus mees äkitselt jälle välja. Martin olevat mehelt küsinud, miks too teda jälitab ja mees olevat küsinud, mida ta seal kandis teeb. Seejärel kuulis sõbranna, kuidas Martin ütles "Lõpeta ära!" ("Get off! Get off!"), mille peale telefon vaikseks jäi. Martini sõbranna sõnul oli agressiivseks pooleks Zimmerman.

Zimmermani versiooni järgi oli Martin sel ajal kui Zimmerman autos dispetšeriga rääkis, tiiru ümber auto teinud ja siis ära kadunud. Zimmerman oli teda otsima läinud ja pärast dispetšeriga kõne lõpetamist tagasi auto juurde suundunud, kui Martin äkki tema juurde tuli. Martin olevat teda rusikaga näkku löönud, ta pikali lükanud, tema kohale roninud ja seejärel ta pead vastu kõnniteed tagunud. Zimmerman olevat peksmise ajal appi karjunud. Martin olevat Zimmermani kohal olles märganud Zimmermaniga ühes olnud relva ja öelnud: "Nüüd sa sured." Seejärel võitlesid Zimmerman ja Martin relva kätte saamise nimel ja Zimmerman tulistas Martinit enesekaitseks rinda. Zimmermani tunnistus tekitas uurijates hiljem mitmeid küsitavusi.

Pärast tulistamist

Zimmerman võeti vahi alla, parameedikud vaatasid ta peavigastused üle ja seejärel esitati talle viie tunni jooksul toimunu kohta küsimusi. Pärast ülekuulamist Zimmerman vabastati. Politseiülema sõnul puudus tõendusmaterjal, mis oleks ümber lükanud Zimmermani väite, et ta tegutses ajendatuna enesekaitsest. Florida seaduste järgi on end tõsiselt ohustatuna tundval inimesel õigus enesekaitseks surmavat jõudu kasutada ja Zimmerman väitis, et tulistas enesekaitseks.

Et Martinil ei olnud kaasas isikut tõendavaid dokumente ja tema telefon oli rikki läinud, ei saanud tapmisõhtul ta isikut tuvastada. Martini isa teatas 28. veebruari hommikul poja kadumisest ja kell 9.20 saabusid politseinikud Greeni elukohta, kaasas pildid surnud pojast.

Tracy Martin oli skeptiline Sanfordi politseinike pakutud selgituste suhtes ega uskunud, et Zimmerman tegutses enesekaitse motiividel. Martini pere võttis ühendust kodanikuõiguste teemale pühendunud advokaadi Benjamin Crumpiga. Märtsis ümbritses juhtunut suur meediakära. Sanfordi politseinikke kritiseeriti selle eest, et Zimmerman lasti pärast tulistamist vabadusse. Politseinikke süüdistati Zimmermani kaitsmises. Tracy Martin ja Sybrina Fulton andsid intervjuusid ja osalesid Zimmermani vahistamist taotlenud meeleavaldustel. Martini perekonnaliikmed ja ajakirjandus arvustasid Zimmermani Martini jälitamise ja relva kandmise pärast. Sanfordi politseiülem Bill Lee ütles, et kuigi naabrivalve vabatahtlike relvakandmist ei kiideta takka, on neil põhiseaduslik õigus relva kanda.

Martini ema ütles Zimmermani kohta, et too oli pidanud tema pojale jahti nagu loomale ja Martini isa ütles, et agressor ei tohiks väita, et tegutses enesekaitseks.

Süüdistus teise astme mõrvas esitati Zimmermani vastu 11. aprillil, 44 päeva pärast Trayvon Martini surma. 22. aprillil 2012 lasti Zimmerman kautsjoni vastu tagasi vabadusse, kuid pidi end kohe tapmisähvarduste tõttu varjama hakkama. 150 000 dollari suurusest kautsjonist pidi Zimmerman vabanemiseks ära maksma 10% ehk 15 000 dollarit. Hiljem ilmnes, et Zimmerman oli kohtule oma rahalise olukorra kohta valeandmeid esitanud, mistõttu ta oli 2012. aasta suvel mõned nädalad vanglas, ja vabanes miljoni dollari suuruse kautsjoni vastu. Uuesti vabanemiseks pidi ta maksma 10% kautsjonist ehk 85 000 dollarit lisaks juba makstud 15 000 dollarile. Kautsjon määrati suur, kuna kardeti, et ta võib muidu maalt lahkuda. Kohtuprotsess algas 2013. aasta 10. juunil. 13. juulil mõistis vandekohus Zimmermani teise astme mõrva ja tapmise süüdistustes õigeks.

Esimese kümne päeva jooksul pärast Martini surma kajastati juhtunut vaid Florida ajakirjanduses, 7. märtsil võttis Reuters loo üles. Reutersile järgnesid teised üleriigilised meediakanalid (CBS News, The Huffington Post, ABC World News, CNN jne), blogijad ja suhtlusvõrgustike kasutajad. Tampa Bay Timesis ilmunud artiklis sedastati, et "Twitteris on inimesed Zimmermani peale vihased ja tahavad õiglust, samas kui teleuudistes ja raadiosaadetes arutavad inimesed osariigi enesekaitse seaduste ja relvade kättesaadavuse teemade üle ja blogides keskendutakse rassile."

Meedia pööras tulistamisele ohtralt tähelepanu käsitledes enesekaitse seaduse, eelarvamuste ja rassisuhete teemasid. The Miami Herald andis teada, et 30 päeva jooksul pärast tulistamist säutsuti nime "Trayvon" üle kahe miljoni korra. Veebikeskkonnas change.org koguti paari nädalaga 2,2 miljonit allkirja, mis nõudsid kohtuprotsessi Zimmermani üle. Üle kogu riigi korraldati protestikoosolekuid ja meeleavaldusi, kus nõuti Zimmermanile süüdistuse esitamist.

Martini juhtumit kajastati 2012. aasta märtsis uudistes rohkem kui presidendivalimiste kampaaniaid. 23. märtsil 2012 ütles president Obama: "Kui ma mõtlen selle poisi peale, mõtlen ma oma laste peale, ja ma arvan, et iga ameerika lapsevanem peaks aru saama, miks iga selle loo külje uurimine on hädavajalik... Kui mul oleks poeg, siis ta näeks välja nagu Trayvon." Vabariiklasest presidendikandidaat Mitt Romney ütles, et erapooletuse ja õigluse saavutamiseks tuleb läbi viia põhjalik uurimine.

Mustanahalise pastori Jesse Jacksoni sõnul Martin "mõrvati ja tehti märtriks." Mitmed kommentaatorid võrdlesid Martini mahalaskmist 1955. aastal Mississippis tapetud 14-aastase Emmett Tilli juhtumiga. Rassiküsimuse tõstatamine pälvis ka kriitikat. Näiteks mustanahalise isa ja valge ema pojana sündinud Shelby Steele Hooveri Instituudist leidis, et mustanahaliste arvamusliidrid tõstsid afroameeriklaste kunagise tagakiusamise terve grupiidentiteedi keskseks teemaks ja ekspluateerisid Trayvon Martini surma.

Juhtumi uurimise ajal pidi Zimmerman koos naise ja vanematega peitu minema. Tähelepanuga kaasnesid tapmisähvardused. Mustanahaliste õiguste eest võitlev radikaalne ühendus New Black Panther Party pani George Zimmermani kätte saamise eest välja 10 000 dollari suuruse preemia; Sanfordi linn mõistis sellise tegevuse hukka. Zimmerman lõpetas töötamise. Turvakaalutlustel visati ta ka koolist välja. Elamiskulude ja advokaaditasude eest maksmiseks kogus ta interneti vahendusel annetusi. Zimmermani õigusabikulud võisid küündida miljoni dollarini.

Mitmes USA kohas toime pandud vandalismi, rünnakuid ja kuritegusid seostatakse osaliselt kättemaksuga Trayvon Martini surma eest.

Kapuutsiga pusa

 

Et Martin kandis surma ajal kapuutsiga pusa, sai selle riideeseme kandmine protestimärgiks. Inimesed postitasid suhtlusvõrgustikesse pilte, millel nad kandsid kapuutsiga pusa, ja panid pildiallkirjaks "Kas ma näen piisavalt kahtlane välja?". Mitmed tuntud sportlased nt Carmelo Anthony, Dwyane Wade, LeBron James ja kõik korvpallimeeskonna Miami Heat liikmed panid Martini mälestuseks pusa selga, tegid endast pilti ja jagasid sotsiaalmeedias sõnumeid sisuga #WeWantJustice või #WeAreTrayvonMartin.

 

21. märtsil toimus New Yorgis Manhattani Union Square'il nn "miljoni pusa marss" (Million Hoodie March). Inimesed kandsid Martinile toetuse avaldamiseks kapuutsiga pusasid, tõmmates nii tähelepanu pusasid kandvate tumedanahaliste noorukite vastastele eelarvamustele. Küsiti, et kas Zimmerman oleks Martinit kahtlaseks pidanud ka siis, kui Martin oleks valgenahaline olnud. Väljaande Salon hinnangul osales marsil ligi 5000 inimest, samas kui teised väljaanded on öelnud, et osalejate arv jäi alla tuhande. Paljud üritusel osalejad oli seotud Hõivake Wall Street meeleavaldustega.

Kapuutsiga pusa kandmist ka kritiseeriti. Telejaama Fox News Channel saatejuht Geraldo Rivera väitis, et "gangsta-stiilis riietus" oli "Trayvon Martini surmas samavõrd süüdi kui George Zimmerman." Rivera ütles: "Ma paneksin mustanahaliste ja latiinodest noorukite vanematele eriliselt südamele, et nad ei lubaks oma lastel välja minnes kapuutsiga pusa kanda." Avalikkuse pahameelepuhangu tõttu pidi ta nende sõnade eest vabandama, kuid viitas kapuutsiga pusale ka hiljem kui "päti rõivastusele" (thug wear).

Zimmerman meedias

Fotod, mida ajakirjandus esialgu Martinist ja Zimmermanist kasutas, olid väga erinevad. Martini fotol oli naeratav lapse näoga teismeline, Zimmermanist oli saada vaid seitsme aasta tagune politseijaoskonnas tehtud foto, kus Zimmerman vaatab kurva ja vihase näoilmega kaamerasse.

Fox Newsi saatejuht Geraldo Rivera süüdistas MSNBCd, et sealsed ajakirjanikud "on vastu võtnud ideoloogilise otsuse, et... nad pooldavad jõuliselt George Zimmermani vastutuselevõtmist ja pikemas perspektiivis George Zimmermani süüdimõistmist... Nad käituvad George Zimmermani süüdimõistmise kisakoorina."

Avalikkusele tehti kättesaadavaks Zimmermani telefonikõne politseisse, kus ta teatas, et näeb naabruskonnas liikumas kahtlast inimest. NBCle heideti ette kõne sellist toimetamist, et kokku pandi ajaliselt erinevatel hetkedel öeldud laused või lauseosad, nii et Zimmermanist jäi halvem mulje. Washington Postis kirjutati, et NBC muudatuste järgi tundus, et Zimmerman keskendus kõnes rassiteemale, samas kui Zimmerman vastas dispetšeri rassi puudutavale küsimusele. Leiti, et Zimmermani selliselt kujutamine läks vastuollu hea ajakirjandustavaga. NBC vallandas mitu asjaga seotud ajakirjanikku. Zimmerman kaebas NBC laimamise eest kohtusse, kuid kohtunik jättis õiguse NBCle.

18. juulil 2012 andis Zimmerman oma esimese pika teleintervjuu Fox Newsi saatejuhi Sean Hannity saates. Zimmerman ütles, et ei kahetse tehtut ja juhtunu oli "jumala plaan." Ta ütles ka: "Ma tõesti soovin, et oleks midagi, ükskõik mida, ma oleks saanud teha, et ma ei oleks pidanud olema olukorras, kus ma pidin ta elu võtma. Tahan kõigile öelda, oma naisele, oma perele, oma vanematele, vanaemale, Martinitele, Sanfordi linnale ja Ameerikale: mul on kahju, et see juhtus. Mul on väga kahju." Uurijad panid tähele, et intervjuus räägitu erines kohati politseile antud tunnistustest. Zimmermani advokaadi Mark O'Mara sõnul pidi intervjuu aitama Zimmermanil kohtukulude, eluaseme ja turvalisuse eest tasumiseks vajalikku raha koguda.

Martini ema kahtles Zimmermani vabanduse siiruses. Ta ütles: "Mul on raske seda vabandust aktsepteerida, kuna ta ütles ka, et ta ei kahetse midagi, mida ta tol õhtul tegi..."

Zimmermani süüdistati rassismis. Tema tegevuse iseloomustamiseks kasutati terminit racial profiling (inimese kahtlustamine kuritegevuses tema välimuse – rassi või etnilise kuuluvuse – põhjal).

Algselt esitles politsei Zimmermani ekslikult valgenahalisena. Ka varasemad ajakirjanduses avaldatud andmed väidavad, et Zimmerman on valge. Zimmerman ise identifitseeris end ametlikes dokumentides (nt autojuhiloal) latiinona (hispanic). Tema isa on valge ja ema peruu päritolu. Üks Zimmermani emapoolne vanavanaisa oli mustanahaline. Ajal, mil Zimmerman oli tähelepanu ja ähvarduste eest pakku läinud, ja keegi meedias teda ei esindanud, avalikkus seda ei teadnud.

15. märtsil 2012 ilmus Zimmermani isa avalik kiri, milles Robert Zimmerman kaitses poega ja teatas, et George Zimmerman on pärit rassiliselt segunenud perekonnast, ja et ta ei suhtu mustanahalistesse eelarvamustega ega diskrimineeri neid. Zimmermani isa nimetas oma poega hispaania keelt kõnelevaks vähemuse esindajaks.

Mitmed meediakanalid hakkasid Zimmermani seepeale "valgeks latiinoks" (white Hispanic) nimetama. Seda terminit ka kritiseeriti. 2012. aasta aprillis ütles telekanali PBS ombudsman Michael Getler, et kuna uudistesaate NewsHour vaatajad ei olnud rahul Zimmermani valgeks nimetamisega, võiks tulevikus näidata lihtsalt Zimmermani pilti ilma teda seejuures kirjeldamata.

Enne kohtuprotsessi avaldas Robert Zimmerman e-raamatu, milles kirjutas, et enne tulistamist ei uskunud ta, et rassism Ameerikas enam suur probleem oleks, ja et vaatamata latiino-päritolu naisega abielus olemisele ei olnud ta ise rassismi eriti kogenud. Pärast tulistamist hakkas Zimmermani isale tunduma, et rassismi õhutavad hoopis mõned afroameeriklased ja afroameeriklasi ühendavad organisatsioonid.

11. aprillil 2012 esitati Zimmermanile süüdistus teise astme mõrvas. Kohtuprotsess algas 24. juunil 2013. 13. juulil teatas vandekohus Zimmermani õigeksmõistvast otsusest. Mitmed asjatundjad kritiseerisid prokuratuuri kehva tööd.

2013. aasta juulis ütles Obama Zimmermani õigeksmõistmist kommenteerides: "Arvan, et tuleks kasuks uurida mõnesid osariikides ja kohalikul tasandil kehtivaid seadusi, et näha... kas need on koostatud sellisel moel, et nad võivad julgustada taoliste konfliktide ja sõneluste ja tragöödiate esinemist, nagu me nägime Florida juhtumi juures, selle asemel, et võimalikke sõnelusi ära hoida." President rääkis ka enda kogemustest elust USAs afroameeriklase silme läbi ja juhtis tähelepanu rassilisele ebavõrdsusele seadusandluses ja seaduste kohaldamises mustanahaliste inimeste suhtes, alates surmanuhtlusest kuni narkootikume puudutavate seadusteni. Obama ütles ka, et 35 aastat tagasi oleks ta võinud ise Trayvon Martini asemel olla.

Õigeksmõistvale otsusele järgnesid mõned üksikud vägivallaintsidendid, kuid hoolimata kartustest ei toimunud selliseid rahutusi, nagu 1992. aastal, kui Rodney Kingi peksnud politseinike suhtes langetati õigeksmõistev otsus. Baltimore'is peksis grupp noorukeid läbi latiinost mehe, öeldes: "See on Trayvoni eest!". Wisconsini osariigis Wauwatosas peksid mustanahalised noorukid valgenahalist meest ja hüüdsid: "See on Trayvon Martini eest!". Washingtonis oli juhtum, kus kolm mustanahalist meest lõid valget meest ja röövisid talt telefoni ja rahakoti. Üks ründajatest ütles ka: "See on Trayvoni eest". Politsei käsitles toimunut vihakuriteona.

Nädal pärast otsust korraldati üle riigi rahumeelseid rahvakogunemisi. Protestiti selle vastu, et inimesi kahtlustatakse pelgalt nende rassi põhjal kuritegelikkuses, nõuti enesekaitse seaduste tühistamist ja samuti avaldati soovi, et justiitsministeerium esitaks Zimmermani vastu kodanikuõiguste rikkumise süüdistuse.

Kuberner Rick Scott määras pärast Martini surma ametisse töörühma, mis pidi läbi vaatama Floridas 2005. aastal vastu võetud enesekaitse seaduse stand-your-ground law. Seadus annab Florida elanikele õiguse end tõsise ohu korral surmava jõuga kaitsta. Juunis 2012 andsid kampaania Second Chance on Shoot vedajad üheskoos Martini vanematega töörühmale üle 340 000 allkirjaga petitsiooni, mis taotles seaduse muutmist. Töörühma kuulunud Joëlle Anne Moreno ütles, et seaduse ümber on palju segadust. Marion Hammer, NRA lobist, kes oli seaduse koostamise juures abiks olnud, ütles, et seadusel ei ole midagi viga, ja et seadus kehtib laiemalt kui vaid ühe juhtumi puhul. Töörühm leidis lõpuks, et seadust pole vaja tagasi võtta – Florida elanikele peab säilima võimalus end surmava jõuga kaitsta. Kriitikute hinnangul olid töörühma liikmed selliselt valitud, et seaduse ulatuslikum muutmine oli ette väga ebatõenäoline. Töörühm tegi ettepaneku, et avalikkust tuleb enesekaitse seaduse õige kasutamise osas rohkem koolitada, naabrivalve vabatahtlike roll tuleb täpsemini kindlaks määrata, ja tuleb uurida, kuidas seadust seni kasutatud on, võttes arvesse faktorid nagu rassiline, etniline ja sooline kuuluvus.

2013. aasta oktoobris hakkasid Florida osariigi seaduseandjad menetlema enesekaitse seaduse muudatusi. Kui relvaõiguslased olid mitmete ettepanekute vastu, siis kriitikute hinnangul olid muudatused liiga tagasihoidlikud. Seaduse vastased oleksid tahtnud näha seaduse tühistamist.

Zimmermani kohtuprotsessil enesekaitse seadusele siiski ei viidatud ja see ei ole seotud ta õigeksmõistmisega.

Üleriigiline avaliku arvamuse küsitlus näitas, et rahvas oli kohtuotsuse asjus rassilisest kuuluvusest ja poliitilistest eelistustest tulenevalt polariseerunud. Pea 90% mustanahaliste arvates polnud tulistamine õigustatud. Valgetest oli samal arvamusel 33%. Kui 62% demokraatidest polnud õigeksmõistva otsusega rahul, siis vabariiklaste hulgas oli rahulolematuid 20%. Gallup märkis, et avalikkuse reaktsioon oli peaaegu vastupidine kui O. J. Simpsoni kohtuprotsessi tulemuste puhul – toona kiitis vandekohtu otsuse heaks 89% mustanahalisi ja 36% valgeid. Pew Research Center leidis, et nooremate inimeste hulgas tekitas Zimmermani õigeksmõistmine suuremat rahulolematust kui vanemate inimeste seas. Alla 30-aastaste hulgas oli otsusega rahulolematuid 53% ja rahulolijaid 29%. Üle 65-aastastest ei olnud Zimmermani õigeksmõistmisega rahul 33% vastanutest ja otsusega oli rahul 50% vastanuist.

5. aprillil 2013 anti teada, et Martini perekond oli Twin Lakesi koduomanike assotsiatsiooniga kahjutasu asjus kokkuleppele jõudnud. Kokkuleppe üksikasju ei avaldatud, kuid väljaanne Orlando Sentinel väitis, et kahjutasuna saadud summa oli suurem kui miljon dollarit.

• Black Lives Matter
• Fergusoni rahutused

• Aino Siebert. "Ühendriike vapustas afroameeriklase surm". Pärnu Postimees. 26.04.2012.
• Laur Viirand. "Zimmermani kohtuotsus tõi kaasa tormilise reaktsiooni". ERR. 14.07.2013.
• Matti Aivar Lind. "Zimmermani kohtuasi: relvitu mustanahaline, naabrivalvuri lask enesekaitseks ja vihane rassismi keskustelu". Delfi. 15.07.2013.