Termopüülide Lahing

aastal eKr Termopüülide (Thermopylae; 'soojad väravad') maakitsusel Sparta kuninga Leonidas I juhitud Vana-Kreeka linnriikide ühendväe ja Pärsia suurriigi suurkuninga Xerxes I armee vahel. Lahing toimus augustis või septembris osana teisest Pärsia sissetungist Kreekasse ja kestis kolm päeva, kulgedes Artemisiumi merelahinguga samal ajal.

Termopüülide lahing
Osa teisest Pärsia sissetungist Kreekasse ja Kreeka-Pärsia sõdadest
Lahingut kujutav John Steeple Davise illustratsioon 19. sajandist
Toimumisaeg	20. august või 8.–10. september 480 eKr
Toimumiskoht	Termopüülid, Kreeka , 22° 32′ 12″ E
Tulemus	Pärsia võit
Osalised
Vana-Kreeka linnriigid Pärsia suurriik
Väejuhid või liidrid
Leonidas I  † Demophilius Thespiast  † Xerxes I Mardonios Artapanus
Jõudude suurus
Kokku: 5200 või 6100 (Herodotose järgi) 7400+ (Diodorose järgi) 11 200 (Pausaniase järgi) u 7000 (praegusaegsete hinnangute järgi) 2 641 610 (Herodotose järgi) 70 000 – 300 000 (praegusaegsete hinnangute järgi)
Kaotused
4000 (Herodotos) u 20 000 (Herodotos)

Pärsia suurkuninga Dareios I käsul ette võetud esimene sissetung Kreekasse toimus juba kümmekond aastat varem, kuid ebaõnnestus, sest 490. aastal eKr peetud Maratoni lahingu võitsid ateenlased. 480. aastaks eKr oli Dareiose poeg kuningas Xerxes I kogunud suure sõjaväe ja laevastiku ning asus uuele sõjakäigule eesmärgiga vallutada kogu Kreeka. 481. aastal eKr Kórinthose linnas toimunud Kreeka linnriikide esindajate kongressil otsustati pärslaste vastu luua ühisrinne. Lahingukoha, milleks oli umbkaudu 15 meetrit lai mägede ja mere vahel kulgev Termopüülide kitsastee, valis eelnevalt välja Ateena väejuht Themistokles, kelle strateegia nägi ette pärslaste edasitungi samaaegset peatamist kitsastel läbipääsudel nii maal kui merel (Euboia saare lähedal Artemisiumi väinades), et vältida pärslaste laevastiku tuge maismaal tegutsevatele väeüksustele.

480. aasta keskel eKr võttis hinnanguliselt 7000-meheline kreeklaste vägi maakitsusel kaitsepositsioonid sisse. Pärslaste vägi, mis nüüdisegsete ajaloolaste arvates koosnes umbkaudu 120 000 – 300 000 mehest, antiiksete allikate järgi aga rohkem kui kahest miljonist, saabus augusti lõpus või septembri alguses. Suures vähemuses kreeklased hoidsid pärslasi edukalt tagasi, põhjustades ründajatele märkimisväärseid kaotusi. Lahingu teisel päeval soostus kohalik elanik Ephialtes Trachisest tasu eest pärslastele näitama mägiteed, mis viis kreeklaste lahingurivi taha. Kuulnuna mägiteed pidi lähenevast Pärsia väesalgast ja teades, et positsioone pole enam võimalik kaitsta, saatis Leonidas enamiku kreeklastest tagasi lõunasse, jäädes ise 300 spartalase ja 700 thespialasega nende taganemist katma, võideldes järgnenud lahingus surmani. Herodotose järgi jäid taganemist katma veel 400 teebalast, kuid enamik neist alistus.

Artemisiumi poolsaare lähistel merelahingus pärslaste vastu Kreeka laevastikku juhtinud Themistokles taandus Termopüülide langemisest kuuldes Salamína (Salamise) saareni, et seada seal Peloponnesose poolsaare hoidmiseks sisse uus kaitseliin, enam-vähem ühel joonel Kórinthose maakitsusega, mida blokeeris ülejäänud Kreeka vägi. Sõjakavalusega meelitas Themistokles Pärsia laevastiku taas ründama ja lõi selle Salamise merelahingus puruks. Kartes Kreekas lõksu jääda, tõmbas Xerxes enamiku oma väest tagasi Väike-Aasiasse, jättes väejuhi Mardoniose Kreeka vallutamist lõpetama. Järgmisel aastal toimunud Plataia lahingus said Kreekasse jäänud Pärsia väed kreeklastelt otsustavalt lüüa.

Nii antiikajal kui ka tänapäeval on Termopüülide lahingut kujutatud vapruse sümbolina, sõjanduses ka esmaklassilise näitena maastiku taktikalise kasutamise ja sõdurite hea väljaõppe olulisuse kohta.

Simonidese epigrammid

Lahingu ja selles langenute mälestuseks kirjutas Keose saarelt pärit poeet Simonides kolm epigrammi, mis raiuti kalmudele asetatud mälestuskividele. Epigrammide teksti kirjutas hiljem üles Herodotos.

Epigramm kõigile lahingus langenud kreeklastele

Kord võitlesid siin neli tuhat Peloponnesose meest kolme miljoni vastu (tõlk. Lii Tõnismann)

μυριάσιν ποτὲ τῇδε τριηκοσίαις ἐμάχοντο ἐκ Πελοποννάσου χιλιάδες τέτορες

Epigramm spartalastele

 

Teine värss on pühendatud konkreetsemalt spartalastest Leonidase sõjameestele:

Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. (tõlk. Johannes Semper)

Ὦ ξεῖν', ἀγγέλλειν Λακεδαιμονίοις ὅτι τῇδε
κείμεθα, τοῖς κείνων ῥήμασι πειθόμενοι.

Epigramm Megistiasele

Kolmanda värsi kirjutas Simonides oma sõbra, Akarnaaniast pärit ennustaja Megistiase mälestuseks. Megistias nägi traditsioonilise käsitluse järgi ette küll kreeklaste kaotust, kuid jäi sellegipoolest – hoolimata Leonidase katsetest teda koju tagasi saata – lõpuni kaitsjate kõrvale, hukkudes koos nendega.

• See on mälestusmärk kuulsale
• Megistiasele, kelle tapsid kord
• meedlased, kes ületasid Spercheiose jõe;
• ennustaja, kes küll nägi kurva
• Saatuse lähenemist ette,
• ei suutnud hüljata Sparta väejuhte. (tõlk. Lii Tõnismann).

• μνῆμα τόδε κλεινοῖο Μεγιστία, ὅν ποτε Μῆδοι
• Σπερχειὸν ποταμὸν κτεῖναν ἀμειψάμενοι,
• μάντιος, ὃς τότε κῆρας ἐπερχομένας σάφα εἰδώς
• οὐκ ἔτλη Σπάρτης ἡγεμόνα προλιπεῖν.

• Aristodemos Spartast