Tartu Ülikooli Joonistuskool

1802. aastal taasavatud Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda, mille kõrval võisid üliõpilased harrastada ja nn kauneid kunste – ratsutamist, vehklemist, ujumist, muusikat ja kunsti. Viimase alaga tegelemiseks asutati joonistuskool, mis kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades.

Esimeseks joonistusõpetajaks kutsuti Dresdeni Kunstiakadeemias õppinud Karl August Senff. Pärast tema surma 1838. aastal võttis ameti üle August Matthias Hagen, kes õpetas joonistamist ja vaselõiget. Õpetamisel järgis Hagen suures osas Senffi eeskuju, joonistati ja maaliti nii näidislehtede järgi kui ka natuurist. 1851 jäi Hagen silmahaiguse tõttu pensionile ja tema koht jäi mõneks ajaks vakantseks. 1855 asus tööle Woldemar Friedrich Krüger, Kaave mõisa pärisorjast aidamehe poeg, kes oli üles kasvanud koos tulevase kunstikoguja Karl Eduard von Liphartiga.

Järgnenud aastatel hakkas joonistuskooli tähtsus järjest vähenema. Vaselõige kaotati õppeplaanist ning vähenes ka huvi graafiliste tehnikate vastu. Krüger töötas ülikoolis 35 aastat ja tema õpilaste hulka kuuluvad Ernst von Liphart, Reinhold von Moeller, Herman von Schrenk, Karl Alexander von Winkler jt. 1891 palus kõrges eas Krüger end juhataja kohustustest vabastada ja uut õpetajat enam ei valitudki. Kooli raamatu-, graafika- ja fotokogud anti 1893 üle Tartu Ülikooli raamatukogule, kus need asuvad tänini. Maalid ja skulptuurid anti üle Tartu Ülikooli Kunstimuuseumile.