Woldemar Friedrich Krüger

jaanuar">2. jaanuar 1808 Kaave mõis, Tartumaa – 5. jaanuar 1894 Tartu) oli eesti päritolu baltisaksa maalikunstnik, graafik, pedagoog ja restauraator.

Woldemar Friedrich Krüger
Autoportree, joonistus, 1876
Sündinud	2. jaanuar 1808 Kaave mõis, Tartumaa
Surnud	5. jaanuar 1894 Tartu
Rahvus	eestlane
Haridus	Peterburi kunstiakadeemia
Tegevusala	maalikunstnik, graafik
Kunstivool	akademism

Sündis Laiuse kihelkonnas Pistohlkorside perekonnale kuulunud väikese Kaave mõisa väidetavalt eesti soost aidamehe Tennise ja tema naise Katarina vanema pojana . Aastast 1816 õppis Tartu I elementaarkoolis, seejärel Raadi mõisas Carl Eduard von Lipharti seltsilisena. Tartu gümnaasiumi päevil 1824–1827 sai kunstiõpetust August Philipp Klara ja August Matthias Hageni, aastast 1827 Tartu ülikooli filosoofiaüliõpilasena Karl August Senffi juures. 1830–1835 täiendas end välismaal, peamiselt Münchenis, tundes huvi erinevate kunstitehnikate vastu. Tartusse naasnuna rajas oma litograafiatöökoja, mille müüs tugeva konkurentsi tõttu 1839 Georg Friedrich Schlaterile.

Sai 1838 Peterburi kunstiakadeemiast kreiskooli ja gümnaasiumi joonistusõpetaja tunnistuse, 1845 vabakunstniku nimetuse. Töötas Tartu koolides joonistusõpetajana, muu hulgas alates 1943. aastast Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris. Osales 1846–1851 Raadi pühapäevaakadeemia tegevuses ja oli Carl Eduard von Lipharti kunstivarade hooldaja ja korrastaja.

Reisis 1847 Hollandis ja Belgias.

1856–1891 oli Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja. 1857 sai Peterburist akadeemiku nimetuse ning 1858 ülikooli täieõiguslikuks õppejõuks. Oma õppetöös jätkas Krüger joonistuseeskujude metoodikat, kuid kasutas ka fotosid ja viis õpilasi vabasse loodusesse. Krüger töötas ülikoolis 35 aastat ja tema õpilaste hulka kuuluvad Ernst von Liphart, Reinhold von Moeller, Herman von Schrenk, Karl Alexander von Winkler jt. 1891 palus kõrges eas Krüger end juhataja kohustustest vabastada ja uut õpetajat enam ei valitudki.

Kooli kogud anti 1893 üle Tartu Ülikooli raamatukogule.

 

Kunstnikuna oli biidermeierliku realismi esindaja. Enne õpinguid välismaal osales mitmete teaduslike väljaannete illustreerimisel. Litograafias lõi Tartu õppejõudude ja üliõpilaste portreid ja Tartu vaateid (sh 6-lehelise sarja Toomemäe vaadetega 1836), hiljem tegutses peamiselt portree- ja maastikumaalijana. Portreteerinud näiteks professor Johann Friedrich Erdmanni ja Gottlob Benjamin Jäschet. Käsitlenud nii õlimaalis kui ka tuši- ja kriidijoonistuses öömotiive.

Üheks tema esimeseks suuremaks tööks oli professor Carl Friedrich von Ledebouri teose "Icones plantarum novarum Floram Rossicam, imprimis Altaicam illustrantes" illustreerimises osalemine. Teos ilmus viies köites ajavahemikus 1829–1834 Riias.

Kopeerinud 17. sajandi hollandi meistrite teoseid ja restaureerinud maale. Näiteks kopeerinud Lohusuu kirikusse oma kaasaegse Adrian Ludwig Richteri maali "Kristus Genetsareti järvel". 1860 maalinud Põltsamaa kirikusse Fra Angelico fresko järgi "Ülestõusmise" ("Naised haual"), mis asub pöördraamis Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi maaliga "Kristus ristil" (1894). Maalinud 1880. aastal Mustvee kirikusse Kristuse ülestõusmise teemalise altarimaali.

Korraldas ja kujundas aastatel 1870–1888 Tartus näitusi.

• EKABL lk 214