Susa: Muistne linn Iraanis

See artikkel räägib Elami pealinnast; tänapäevase Itaalia linna kohta loe artiklit Susa (Itaalia), Iraani linna kohta artiklit Šuš, Mägi-Karabahhi linna kohta artiklit Şuşa ning loomaperekonna kohta artiklit Sus.

Susa asub Zagrose mäestikus, umbes 250 km Tigrise jõest idas, Karxe ja Dezi jõe vahel. Tänapäeval on Susa endises asukohas arheoloogiline leiukoht, mis koosneb ühel ruutkilomeetril asuvast kolmest künkast (Apadana, Acropolis ja Ville Royale ehk Kuningalinn).

Susa kohta on teateid juba väga varastes Sumeri allikates. Näiteks on seda mainitud ühena Uruki kaitsejumalannale Inannale kuulekatest paikadest tekstis "Enmerkar ja Aratta isand". Linn rajati ligikaudu 4200 eKr ja hüljati 1218 pKr.

2015. aastal kanti Susa UNESCO maailmapärandi nimekirja (kultuurilised kriteeriumid I-IV, nr 1455).

Muistse Susa lähedal asub tänapäevane Iraani linn Šuš (ka Shūsh), mis on Šuši maakonna keskus Iraani Khūzestāni provintsis. 2005. aastal oli selles 64 960 elanikku.

Elami keeles kasutati linna nimest mitut varianti: Ŝuŝan, Ŝuŝun jt. Nimi Susa tuleneb linna kaitsejumaluse Inšušinaki nimest, kes oli ühtlasi üks Elami panteoni suuremaid jumalaid.

Piiblis esineb linn nimega Šušan mitmes kohas: peamiselt Estri raamatus, kuid ka Nehemja ja Taanieli raamatus (kummaski korra). Nende järgi elasid Paabeli vangipõlve ajal 6. sajandil eKr Susas nii Taaniel kui ka prohvet Nehemja. Ester sai seal kuningannaks, abielludes Ahasveerusega ning päästes juudid genotsiidist. Lähikonnas asub haud tänapäevasega nimega Šuš-Daniel, mida pärimuse järgi peetakse Taanieli omaks. Samas on suurem osa praegusest ehitisest rajatud 19. sajandi lõpul, umbes 1871. aastal Susa is further mentioned in the Book of Jubilees (8:21 & 9:2) as one of the places within the inheritance of Shem and his eldest son Elam; and in 8:1, "Susan" is also named as the son (or daughter, in some translations) of Elam.

 

 

1836. aastal uuris Susa kunagist asukohta Henry Rawlinson ja hiljem Austen Henry Layard.

1851 korraldas seal väikese väljakaevamise William Loftus, kes samastas paiga ajaloolise Susaga.

1885 ja 1886 alustasid Marcel-Auguste Dieulafoy ja Jane Dieulafoy seal esimesi Prantsuse kaevamisi.

Jacques de Morgan korraldas suurema ekspeditsiooni Susas 1897-1911. Tööd jätkusid Roland De Mecquenemi juhtimisel 1914. aastani, mil need peatas Esimene maailmasõda. Prantslased jätkasid väljakaevamisi pärast sõda De Mecquenemi juhatusel kuni Teise maailmasõja alguseni 1940. Hilisema perioodi tulemuste avaldamine jäi napiks ning sellega püütakse tegelda tänapäevani.

Roman Ghirshman võttis töö prantslastelt üle pärast sõja lõppu, 1946. aastal. Koos oma naise Tania Ghirshmaniga jätkas ta kaevamisi 1967. aastani. Ghirshmanid keskendusid vaid ühele linna osale, hektarisuurusele Ville Royale'ile ehk Kuningalinnale, kaevates sügavuti kuni asustusjälgedega kihi lõppemiseni. Eri kihtides leitud keraamika võimaldas töötada välja Susa stratigraafia.

1970. aastatel jätkusid väljakaevamised Jean Perrot juhtimisel.

Varane asutus

Arheoloogid on dateerinud esimesed jäljed neoliitilisest külast hilisema Susa kohal ligikaudu 7000 paiku eKr. Maalitud keraamikaga tsivilisatsioonist on tõendeid umbes 5000 eKr ümbert. Susa maalitud keraamika varaseim stiil on kohalik, suhteliselt hiline versioon Mesopotaamia Ubaidi keraamikast, mis levis 5. aastatuhandel üle kogu Lähis-Ida.

Susa on kogu Vana-Lähis-Ida üks vanemaid teadaolevaid asulaid. Kalibreeritud C¹⁴-dateeringu kohaselt rajati asula 4395 eKr. Juba sellal kattis asula oma aja kohta väga suure ala, ligikaudu 15 hektarit.

Susa rajamine langes ajaliselt ühte lähikonna külade mahajätmisega. Pottsi hinnangul võidi asula rajada selle lähedal varem hävinud Chogha Mishi asemele. Varem oli ka Chogha Mish väga suur asula ning selles asus samasugune võimas lava nagu hiljem ehitati ka Susasse.

Teine tähtis asula sealkandis on 1976. aastal avastatud Chogha Bonut.

Hilisem ajalugu ja häving

Susa hävitati selle ajaloo jooksul vähemalt kolmel korral. Esimese katse korraldas 647 eKr Assüüria kuningas Aššurbanipal. Teine laastamine pandi toime 638 pKr, kui muhameedlaste armeed Ahhemeniidide Pärsia esmakordselt vallutasid. 1218. aastal tegid linna maatasa maale tunginud mongolid. Allakäik jätkus 15. sajandil, mil enamik linnaelanikke kolis Dezfuli, tänapäeval on jäänud Susa lähistele jäänud vaid väikelinn Šuš.

1. aastatuhandel oli Susas silmapaistev hulk kristlasi ning 5.-13. sajandil kuulus see Süüria idakiriku Beth Huzaye diötseesi.

•  
  Kreekakeelne kiri Partia kuningalt Artabanus III-lt linnaelanikele, 1. sajand pKr (linnas püsisid Seleukiidide riigi aegsed kreeka institutsioonid) Louvre.
•  
  Glasuuritud savikruus roosilehtedega, 8.-9. sajand pKr
•  
  Inimkujuline sarkofaag
•  
  Lõvi dekoratiivpaneelil Dareios I paleest
•  
  Marmorpea, mis kujutab Seleukiidide kuningat Antiochus III, Seleukos II poega, kes sündis Susa lähistel umbes 242 eKr.
•  
  Glasuuritud savivaas palmipuudega, 8.-9. sajand
•  
  Tiivuline sfinks Dareios I paleest Susas
•  
  Taanieli haud
•  
  Ninhursag koos metsavaimuga seitsmeharulise kosmilise elupuu kõrval. Bareljeef Susast
•  
  19. sajandi gravüüri Taanieli hauast Susas ("Voyage en Perse Moderne", Flandin ja Coste)
•  
  Vibuküttide friis Dareiose paleest. Detail friisi vasakpoolses servas, Louvre
•  
  Lõvipeadega kaelavõru Ahhemeniidide ajastust, välja kaevanud Jacques de Morgan, 1901
•  
  Herm Hermese peaga, leitud kaevust Susa "katakombides"