Straßwalchen

Vald laiub piki Salzburgi kirdepiiri Ülem-Austria liidumaaga. Asulad on Bruckmoos, Brunn, Haselreith, Irrsdorf, Straßwalchen-Land ja Straßwalchen-Markt.

Straßwalchenil on juurdepääs Austria Lääneraudteele Salzburgi linnast pealinna Viini, mille 1860. aastal ehitas ettevõte Kaiserin Elisabeth-Bahn. Lääneraudteega on Straßwalchen ühendatud Salzburg S-Bahni ühistranspordivõrguga kui S2-liini kirdeosa. Paralleelne maanteeühendus Viiniga (Wiener Straße) on muutunud vähem oluliseks, kuna 1963. aastal avati kaugemal lõunas West Autobahn.

Arheoloogilised leiud viitavad piirkonna asulakohale alates neoliitikumist. Alates 6. sajandist liikusid piirkonda bajuvaaride hõimud – nimetus Strazzuualaha, mis esimest korda dokumenteeriti 799. aastal, on tõenäoliselt tuletatud Walhazist, alggermaani tähistus latiniseeritud elanikkonnale, keda nad kohtasid, sarnaselt lähedalasuvatele Seewalchenile või Walsile.

Kui Straßwalcheni isandkonda valdasid 1243. aastast vürstlikud Passau piiskopid, läks majanduslikult oluline tollijaam 1286. aastal Baieri Wittelsbachi hertsogitele, mis tekitas konkureerivate valitsejate vahel pikaajalise lahkheli. 1390. aastal pärandasid Passau piiskopid suurema Mattsee isandkonna koos Straßwalcheniga Salzburgi peapiiskopkonnale. Vürstlik peapiiskop Burkhard von Weißpriach andis 1462. aastal kodanikele turuõigused.

Salzburgi peapiiskopkond säilitas Straßwalcheni kuni sekulariseerimiseni 1803. aastal, kuid Baieri hertsogid – 1623. aastast kuurvürstid – rõhusid oma nõudmistele. Aastatel 1810–1816 hõlmas äsja Napoleon I toel loodud Baieri kuningriik Salzburgi territooriumi koos Straßwalcheniga, enne kui see Viini kongressi resolutsioonide kohaselt lõplikult Austria keisririigile läks.

•  
  Kirik ja kalmistu
•  
  Straßwalchen