Shannoni Esimene Teoreem
Telekommunikatsioonis kasutatakse andmete kodeerimist ehk krüpteerimist, mille eesmärk on muuta andmeedastus paremaks või turvalisemaks.
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
Mingi signaaliallika genereeritavad andmed kodeeritakse mingi algoritmi järgi, mida nimetatakse allika kodeerimiseks. Seade, mis kodeerib allikast tulevat signaali, nimetatakse koodriks. Et kooder toimiks efektiivselt, on oluline teada allika väljundsümbolite statistikat (näiteks Morse koodis on enim kasutatavad tähestiku tähtede kodeeritud kuju lühem kui harva kasutatavate tähtede kodeeritud kuju).
Shannoni 1. teoreem:
Diskreetsest mäluta allikast (allikast, kus järgmisena tulev sümbol ei sõltu eelmisest sümbolist) tuleva koodisõna pikkus L saab olla võrdse pikkusega kodeeritud kujul, kuid ei saa olla koodisõnast lühem. Seega määrab entroopia (korrapäratu signaal) põhimõttelise piiri diskreetse mäluta allika sümboli koodisõna keskmise pikkuse. Ehk siis lühemaks kui entroopia ei saa koodisõna muuta.
Entroopia – tähestikuga diskreetse mäluta allika keskmine informatsiooni hulk allika sümboli kohta.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Shannoni esimene teoreem, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.