Sekundaarvärvused on teise astme värvused, mis saadakse kahe põhivärvuse segamisel teatud värviruumis.
Sekundaarvärvusteks loetakse subtraktiivses värvisünteesis oranži, rohelist ja violetti, aditiivses värvisünteesis kollast, magentapunast/fuksiaroosat ja tsüaansinist.
Värviring, mida kasutatakse kaasaegses värviõpetuses, seob nii aditiivse kui ka subtraktiivse värvisünteesi põhivärvid samasse mudelisse, kuid terminid lähtuvad sagedamini subtraktiivsest meetodist, mis on lähedasem inimese värvide segamise kogemusele. Kujundusprogrammides toimub värvuste segunemine subtraktiivsel meetodil ka digitaalses, see tähendab aditiivse värvisünteesi režiimis töötades.
Võrreldes pigmendibaasiliste primaarvärvustega on sekundaarvärvused alati kromaatilisuselt nõrgemad. Ükskõik millise toonide segamisega ei õnnestu saavutada puhta ultramariinsinise või kaadmiumpunase värviküllasust.
Aditiivse värvisünteesi magentapunane ja tsüaansinine erinevad toonilt tugevasti samanimelistest neljavärvitrüki protsessvärvidest ja nende nimetamine ühe ja sama värvinimetusega on tinglik.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Sekundaarvärvus, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.