Raman Pratasevitš: Valgevene ajakirjanik ja poliitaktivist

mai">5. mail 1995) on Valgevene ajakirjanik ja poliitiline aktivist.

Sündis Minskis sõjaväeohvitseri perekonnas. Isa töötas Valgevene Sõjaväeakadeemia ideoloogilise töö osakonnas vanemõppejõuna ja oli Lukašenka-meelne.

6. juulil 2011 vahistati Lukašenka-vastasel nn vaikival meeleavaldusel. Selle tulemusena heideti ta välja BNTU lütseumist (jätkas õpinguid Minski 94. keskkoolis) ja ajutiselt ka oma vanematekodust. Pärast seda liitus valitsusvastase Valgevene Noorterindega. 2011–2012 opositsioonilise sotsiaalvõrgustiku administraator Vkontakte keskkonnas, mille eest 30. augustil 2012 vahistati. Süüks pandi valgevene punkbändi Ljapis Trubetskoi tasuta kontserdi korraldamist Minskis.

Astus Valgevene Riikliku Ülikooli ajakirjandusteaduskonda, kuid visati peatselt poliitilistel põhjustel välja. Sõjas Donbassis töötas ukraina vabatahtlikest koosneva pataljoni Azov pressiteenistuses. 2015 asutas koos Stepan Putiloga Youtube'i kanali Nexta.

2017 sai süüdistuse registreerimata miitingu korraldamises Minski lähedal Kurapatõs, kuid mõisteti siiski kohtus õigeks (tal õnnestus kohut veenda, et viibis siis ülikoolis eksamil).

Pratasevitš töötas Euroradio ajakirjanikuna septembrist 2018 kuni novembrini 2019. 2019. aasta novembris põgenes Poola seoses Lukašenka-vastase ajakirjaniku Vladimir Tšudentsovi vahistamisega 21. novembril 2019.2020. aasta jaanuaris esitas ta varjupaigataotluse Poola riigile, kuid Poola keeldus asüüli andmast.

Ta oli Telegrami kanali Nexta peatoimetaja 2020 märtsist septembrini.

2020. aasta novembris esitasid Valgevene uurimisorganid talle süüdistuse kriminaalkoodeksi kolme paragrahvi alusel: massirahutuste organiseerimises, tegevuste organiseerimises, mis rikuvad raskelt ühiskondlikku korda, ning sotsiaalse vaenu õhutamises ametitegevuse käigus.

2020. aasta novembris lisas Valgevene KGB Pratasevitši terroristide nimekirja.

4. mail 2021 võttis Lukašenka P. isalt Dzmitrõ Pratasevitšilt ohvitseri aukraadi.

23. mail 2021 lendas ta koos elukaaslase Sofia Sapegaga Ryanairi liinilennul 4978 Ateenast Vilniusesse. Valgevene õhuruumis viibides sunniti lennuk Valgevene võimude poolt väidetava pommiähvarduse tõttu maanduma Minski lennujaamas, kus Pratasevitš ja Sapega vahistati. Euroopa Liit nimetas toimunut lennukikaaperdamiseks. 19. juulil 2022 nimetas Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) toimunut Valgevene võimude poolt toime pandud pettuseks ja illegaalseks tegevuseks.

2021. aasta juunis avalikustasid Valgevene võimud video, kus Pratasevitš tunnistas end täielikult süüdi ja eitas, nagu oleks teda tunnistust andma survestatud või vanglas väärkoheldud. 25. juunil 2021 viidi ta koos elukaaslase Sofia Sapegaga vanglast üle koduaresti. Sestpeale on ta end Valgevene opositsioonist distantseerinud.

2022. aasta mais mõistis Valgevene kohus Sofia Sapegale kuus aastat vangistust vaenu õhutamise ning riigi julgeolekujõudude ja ametnike isikuandmetega ebaseadusliku ringkäimise eest. 2022. aasta suvel esitas Sapega Valgevene diktaatorile Lukašenkale armuandmispalve, kuid see lükati tagasi.

3. mail 2023 mõistis Minski ringkonnakohus Raman Pratasevitšile kaheksa-aastase vabadusekaotuse. Kohus tunnistas ta süüdi võimuhaaramise kavandamises. 21. mail 2023 andis Valgevene president talle armu ja ta vabastati vahi alt. "Sõna otseses mõttes kirjutasin ma lihtsalt alla kõikidele asjakohastele dokumentidele, et mulle anti armu", ütles Raman Pratasevitš.