Philipp Von Krusenstiern: Rootsi diplomaat

aastani Philipp Crusius (Philipp Cruse); 21. aprill vkj / 1. mai 1597/98 Eisleben, Saksi-Anhalt – 31. märts vkj / 10. aprill 1676 Tallinn) oli Rootsi riigiametnik, jurist, diplomaat ja poliitik.

9. märtsil 1649 sai ta Rootsi kuningannalt Kristiinalt aadlikirja ja aadeldamisel perekonnanime "von Kruus", ning immatrikuleeriti 1650 Krusenstierna (rootsipäraselt "von Crusenstjerna"/von Krusenstjerna) nime all (nr. 460) Rootsi rüütelkonda.

Talle kuulus ka 1649. aastast Hagudi ja Ohakvere mõis.

Philippi vanemad olid Eislebeni pastor Johannes Crusius (1550–1616) ja Barbara Kreijer.

1610. aastal immatrikuleeriti Philipp Crusius Leipzigi ülikooli, kus lõpetas õigusteadusalased õpingud litsentsiaadi kraadiga (Licentiatus juris utriusque).

Crusius alustas teenistust krahv Ernst von Mansfeldi nõunikuna. Alates 1622. aastast oli ta Holstein-Gottorfi hertsogi Friedrich III teenistuses. 1627. aastal astus ta keiser Ferdinand II teenistusse ja töötas sõjakomissarina Dithmarschenis ning seejärel presidendina Stormarnis. Lübecki rahu sõlmimise järel 1629. aastal võttis Friedrich III Crusiuse taas oma teenistusse. 1633 lähetas hertsog Friedrich III ta koos kaupmehe Otto Brüggemanni ja sekretäri Adam Oleariusega saadikuna Moskvasse ja 1635 Holstein-Gottorpi saatkonnas Pärsiasse, et saada Venemaalt õigus kaubelda Pärsiaga (Idamaadega) vahetult. Crusius peatus laevahuku tõttu 1635 Kundas ja Tallinnas ning 1639 tagasiteel taas Tallinnas, kus abiellus Kunda mõisniku Johann Mölleri tütrega.

Rootsi riigi teenistusse asudes sai temast 5. veebruaril 1648 Tallinna linnusekohtu asenõunik ja assessor.

Alates 1653. aasta 1. jaanuarist oli ta Rootsi Kuningliku Kommertskolleegiumi Eesti- ja Ingerimaa kommertsdirektor, 20. augustist 1653 Narva linnusekrahv ning 1655–1658 õigusnõunik Moskvas. 19. detsembrist 1659 kuni 5. maini 1670 oli ta Tallinna asehaldur.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Philipp von Krusenstiern

Philipp Crusius abiellus 1623 Barbara Voigtiga (surnud 1634). Abielust sündisid:

• Johann Philipp von Krusenstjerna (1626–1659), Guinea lahe äärse Rootsi Kullaranniku komandant (tänapäeval asuvad koloonia valdused Ghana territooriumil)
• Maria Magdalena von Krusenstjerna (surnud 1687), 1653. aastast David Reimersi (Werner von Rosenfeldti isa) ja 1668. aastast Liivimaa aadlilipkonna kapten Moritz von Breitholtzi abikaasa.

Teist korda abiellus ta 13. mail 1639 Maria Mülleriga, kes oli Tallinna raehärra ja Kunda mõisniku Johann Mülleri (surnud 1639) ja Margaretha Pröbstingi (surnud 1641) tütar. Abielust sündisid:

• Maria Elisabeth Krusenstjerna, Päädeva mõisniku Ewert Wolmar von Wrangelli (surnud 1695) abikaasa
• Axel Erich von Krusenstern (sünd. 1648)
• Adolf Friedrich von Krusenstern (1652–1687), Rootsi sõjaväelane (kapten), Ohakvere ja Hagudi mõisnik, Adam Johann von Krusensterni vanavanaisa.

Philipp von Krusenstierna koostas aastail 1648–1650 (koos rüütelkonnasekretär C. Meyeriga) seadustiku "Des Hertzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte" (anti välja alles 1821 täiendatud kujul). Selle kodifikatsiooni kinnitas Rootsi kuningas 1699, kuid kohtupraktikas kasutati seda sageli juba varem.