Nišiturism

Maailmaturismi tulevik on seotud nišiturismi arendamisega, mis kuulub reisituru kitsasse segmenti. Kõik ekskursioonid on pühendatud nende individuaalsetele kontseptsioonidele.

Spetsiaalse turismi liikidest, mis on tekkinud või on juba populaarsust kogunud, on järgmised: fotograafiline, kinoturism (kohtades, kus tehti populaarseid filme), retroturism, geoturism, transporditurism, gastronoomiline, genealoogiline turism jne. Iga hobi võib moodustada spetsialiseeritud reisimise aluse, luua nõudlust turismiturul ja seega hõivata niši (arheoloogiline, botaaniline, veini, golfiturism, lindude või liblikate vaatamine looduslikudes elupaikades jne).

Selline turism on üsna uus ja iga päev kuvatakse üha enam nišiturismi mõisteid ja tüüpe, kuna inimesed on huvitatud erinevatest teemadest.

Nišiturism kuulub üks kiiremini kasvavaid valdkondi turismisektoris. See turism pakub integreeritud pilti eriala / nišiturismist üldiselt, võttes arvesse nii "makro" kui ka "mikro" niši. Sellel on ulatuslik teoreetiline taust ja arutatakse rahvusvahelisel tasandil vastu võetud algatusi, poliitikaid ja strateegiaid.

Eeldatakse, et nišiturism koosneb neljast peamist tüüpi kogemustest:

• premeerimine,
• rikastamine,
• seiklus kogemus,
• õppimise kogemus.

Nišiturismis kaasanud kliendid soovivad rohkem õppida, parandada oma arusaamist ja end väljendada. Nad ootavad kõrget teenindustaset ja individuaalset tähelepanu. Paljud soovivad keskkonnasõbralikul viisil reisida ja neil on autentsed kogemused: kultuuriline, sotsiaalne või keskkond, kus neil on positiivne suhtlemine vastuvõtva kogukonnaga.

Huvipakkuvate ekskursioonide valik on tohutu. See võib olla ekskursioonid naistele, kes eelistavad reisida üksi, romantiline jalgrattasõit Prantsusmaa veinipiirkondades või isegi puhkus koos lastega ja vaalavaatlus Antarktikas.

Eriti huvipakkuv võib olla ühekordne huvi (nt safari, ratsutamine või sukeldumine) või alaline huvi (nt vaimne turism). Mõned nišitooted on järgmised:

• Põllumajandusturism. See hõlmab selliseid tegevusi nagu puuviljade hankimine. Turistid saavad minna ekskursioonile põllumajandusettevõtetes või kindlatel turismiteedel, näiteks veiniradadel.
• Arhitektuuriturism. Turiste huvitab sihtkoha disain ja ehitised.
• Linnuturism. Linnuvaatlus on maailmas populaarne hobi.
• Turism lahinguväljal. Ekskursioonid endistesse lahinguväljadesse on muutunud populaarseks.
• Ökoturism. Turistid näevad piirkonna taimestikku. See hõlmab ka vaalade vaatamist.
• Hasartmänguturism. Turistid külastavad kasiino sihtkohti.
• Gastronoomiline turism (või toiduturism). Turistid külastavad sihtkohta, et tutvuda köökide ja toidufestivalidega.
• Sõjaturism. Turistid, kes külastavad sõja mälestusmärke, lahinguvälju, kindluse ja sõjaväe muuseume.
• Fototurism Turistid külastavad looduslikke ja kultuurilisi vaatamisväärsusi fotode tegemiseks.
• Maaturism (või kultuuriturism). Sisaldab perereisid, et turistid saaksid nautida maaelu ja toitu.
• Safari turism. Turistid osalevad safari reisidel.
• Spaaturism. Turist reisib valitud sihtkohta tervise parandamise, säilitamise või lõõgastumise eesmärgil. Spaas pakutakse tervistavaid kuumavee-, külmavee- ja mineraalveevanne.
• Pulma turism. Mõeldud paaridele, kes soovivad korraldada tseremooniaid.
• Ilu- või vaimne turism. Turistid külastavad sihtkohta, et lõõgastuda ja nautida joogat või massaaži.
• Veiniturism Turistid külastavad veinide valmistamise piirkondi, viinamarjaistandusi, veinitehase ja degusteerimisruumi.
• Seiklusturism. Seiklusturism on turismi liik, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused.
• Kruiisiturism. Kruiisiturism on suurepärane võimalus riigi ilu ja kultuuriga tutvuda.
• Kinoturism. Kinotööstus on kogu maailmas kasvav nähtus, mida mõjutavad nii meelelahutustööstuse kasv kui ka rahvusvaheliste reiside kasvutempo.

Riiklik turismistrateegia on valitsuse poliitika, mis julgustab turismi, mis riigile kasu toob. Nišiturismi edendavad sageli riiklikud turismistrateegiad, kuna seda peetakse jätkusuutlikumaks turismi arendamiseks:

• suhteliselt väike arv turiste,
• turistid on tõesti huvitatud sihtkoha nägemisest oma silmadega,
• turistid on sageli nõus maksma rohkem, et näha ainulaadset keskkonda.

Seega tõenäoliselt säilitatakse atraktiivsus (nt arhitektuur, kohalik kultuur, vihmamets jne), sest see on riigi jaoks majanduslikult ja sotsiaalselt väärtuslik. See tähendab, et looduskaitse jõupingutused on edukamad ja turism on jätkusuutlikum.

Kuid nišiturismi tuleks hoolikalt valida. Selle põhjuseks on mitmed negatiivsed tegurid:

• Suhteliselt väike turistide arv.
• Nišiturism on vastuvõtlik sündmustele. Näiteks kui terrorism hakkab mõjutama inimesi, kes külastavad religioosseid hooneid, ei pruugi need turistid reisida, mis tähendab, et kogu turismitööstus on ohus.
• Turistide suhteliselt väikese arvu tõttu võib sihtkoht konkurentsi tõttu ootamatult kaotada oma kliente.
• Paljud nišituristid tähendavad, et kõik nad teevad sama, mistõttu neil turistidel on negatiivne kogemus.
• Perepuhkuse otsused sisaldavad tavaliselt kompromissi.

Paljudes niši turismisihtkohtades on suhteliselt vähene osalus inimese kohta. Riigis ei ole piisavalt inimesi, kes muudaksid turismitegevust ettevõtjatele kasulikuks. Seetõttu peavad nad jõudma globaalsesse vaatajaskonda, et pakkuda piisavalt külastajaid elujõuliseks turismisihtkohaks. Seda nimetatakse ülemaailmseks mõjuvaldkonnaks.