Kirjandusteadus Motiiv

Korduvate motiivide kaudu võib esile tõsta narratiivi erinevaid aspekte, näiteks olustikku, temaatikat või ideestikku. Motiivideks võivad olla teksti visuaalsed, auditiivsed, verbaalsed, struktuurilised, stilistilised või muud elemendid. Narratiivi kujundavaid motiive võib leida teose kompositsiooni, tegelas-, süžee- ja miljööloome, keele- ja kujundikasutuse tasandil. Motiivid on leitavad nii sõna-, pilt- kui ka tegevustekstidest. Motiivid jagunevad tähtsuse järgi pea- ja kõrvalmotiivideks. Kokkusobivus, korduvus ja sümboolsus iseloomustavad kõige üldisemalt motiivi olemust.

Teema ja motiivi eristamine on mõnikord keerukas. Enamasti on narratiivi teema abstraktne, motiiv aga konkreetne. Kui teema realiseerub üldisema sõnumi või ideena, siis motiiv on lihtsalt korduv detail sümboolse tähenduse edastamiseks. Teisisõnu, motiiv – detail, mida korratakse tähendusmustris – võib kujundada narratiivi temaatika, aga ka muid narratiivi aspekte.

Narratiivid võivad sisaldada lõputul hulgal erinevaid motiivikombinatsioone. Motiivid kujundavad narratiivi mustri, millel on erinevates teostes erinev kontseptuaalne eesmärk.

Arthur Milleri näidendis „Müügimehe surm” (1949) tähistab flööt korduvat helimotiivi, mis annab edasi ettekujutuse maaelu idüllist. F. Scott Fitzgeraldi romaanis “Suur Gatsby” (1925) tähistab silmapiiril terendava rohelise dokitule motiiv unistust, mis peategelasest järjest kaugemale libiseb ja lõpuks talle tabamatuks jääb. Kurt Vonnegut kasutab oma mittelineaarsetes narratiivides, nagu „Tapamaja korpus viis” (1969) ja „Kassi häll” (1963), mitmeid motiive, selleks et ühendada erinevaid ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud episoode.

William Shakespeare kasutab oma näidendis “Macbeth” (1606) erinevaid narratiivi elemente, et luua mitmesuguseid motiive. Pidevalt korduvad kujundlikud viited verele ja veele. Korduv fraas „ilusaks saab ilgus, ilgeks ilu” põimib omavahel hea ja kurja kontseptsiooni. Kesksel kohal on ka kätepesemisemotiiv, mis ühendab nii verbaalseid pilte kui ka näitlejate liikumist.

Ameerika kultusulmefilmis „Blade Runner” (1982) kasutab režissöör Ridley Scott motiive mitte ainult film noir atmosfääri loomiseks, vaid ka keerukate teemade kokkusobitamiseks süžees. Filmis korduv silmade motiiv on ühendatud pidevalt muutuva piltide vooluga ja kohatiste vägivallastseenidega, et seada kahtluse alla nii vaataja kui ka jutustaja enda võime tegelikkust täpselt tajuda ja mõista.

Mats Traadi romaanist ”Pommeri aed” ja Karl Ristikivi romaanist ”Rohtaed” võib leida oma aia harimise motiivi, mis viitab missioonitundelisele õpetamisele, st noorte inimeste harimisele ja kasvatamisele.