Montenegro Keel

Keel ei erine väga serbia ja horvaadi keelest, mistõttu nende keelte kõnelejad saavad üksteisest hästi aru.

Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esimeseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele ijekavski variandina. Aastal 2008 loodi Montenegro Keele Standardiseerimise Nõukogu, mille eesmärgiks oli luua ühtne kirjakeel. Esimene keelestandard anti välja aastal 2009. Uues kirjakeeles olid ühendid sj ja zj asendatud kahe uue tähega ⟨ś ning ź⟩. Neid tähti kasutas ka Montenegro parlament, kuid 2017. aasta veebruaris loobus nende kasutamisest.

Aastal 2011 korraldatud rahvaloendusel märkis 36,97% riigi elanikest (229 225) oma emakeeleks montenegro keele, sellal kui 44,28% vastanuist pidas oma emakeeleks serbia keelt. Lisaks montenegrolastele pidasid montenegro keelt oma emakeeleks ka paljud riigis elavad Montenegro muslimid.

Montenegro keeles on kasutusel kaks tähestikku: - kirillitsa ja ladina kiri. Kuna vanale tähestikule lisatud uued tähed on ladina kirjas olemas, aga kirillitsas need puuduvad, siis soovitavad sealsed keelekorraldajad kasutada ladina kirja.

Tähtede järjekord on kummaski tähestikus erinev:

• Kirillitsa (азбука): А Б В Г Д Ђ Е Ж З З́ И Ј К Л Љ М Н Њ О П Р С С́ Т Ћ У Ф Х Ц Ч Џ Ш
• Ladina kiri (abeceda): A B C Č Ć D Dž Đ E F G H I J K L Lj M N Nj O P R S Š Ś T U V Z Ž Ź

• Serbia-horvaadi keel