Leevi Küla: Küla Räpina vallas Põlvamaal

See artikkel räägib Räpina valla külast; Põlva valla küla kohta vaata artiklit Leevijõe.

Küla lähistel paikneb Leevi veskijärv.

Leevi
Pindala	17,3 km² (2020)
Elanikke	207 (1.01.2019)
EHAK-i kood	4195
Koordinaadid	, 27° 13′ E

Leevi küla asub Põlva maakonna lõunaosas, Võhandu jõe keskjooksul. Leevi külgneb läänes Jõeveere ja Himmiste külaga, põhjas Vareste, Süvahavva ja Vinso külaga, idas Nohipalo ja Lihtensteini külaga, lõunas Võru maakonna Võru valla Paidra ja Pindi külaga.

Esmateated asulast pärinevad 1582. aastast Poola revisjonist (Lewykull). Alates 17. sajandist oli praeguse küla territoorium jaotatud kolme kihelkonna, Rõuge (Leevi mõis), Põlva (Vastse-Koiola mõis) ning Räpina kihelkonna (Palo mõis) vahel. Külas on olnud Leevi mõis, millest on tänapäevani säilinud vaid mõisa peahoone (tugevasti ümber ehitatuna), kus tegutses 2006. aastani Leevi Põhikool. Teistest mõisatest on säilinud vaid kõrval- ja abihooneid või nende varemeid ja Vastse-Koiola mõisa park.

Mõisasüdame lähedus ja soodne asukoht Võru–Räpina maanteel aitasid kaasa, et Leevi sai 20. sajandi algul alevikuks. 1939–1950 oli Leevi vallakeskus, hiljem külanõukogu asupaik.

13.–15. augustil 1944 pidasid Leevi metsas raske lahingu taanduvad Saksa ja ründavad Vene väed. Pärast Teise maailmasõda oli Leevi ümbrus aktiivse metsavendluse ala, 28. septembril 1978 langes Leevi lähistel võitluses KGB operatiivtöötajatega Eesti viimane metsavend August Sabbe.

17. oktoobrini 2017 kuulus küla Veriora valda.

Külas tegutsevad hooldekodu, kauplus, rahvamaja ja raamatukogu ning seal on Võhanduveere vabaajakompleks koos laululavaga. Võhandu jõel töötab 2002. aastast hüdroelektrijaam. 1970. aastatest on Leevi olnud ka Võhandu süstaslaalomi läbiviimise paik.

Leevilt olid pärit astronoom Hugo Raudsaar ja matemaatik Gerhard Rägo.

• Leevi kalmistu