Massachusetts Lawrence

Linn asub osariigi kirdeosas Merrimacki jõe ääres. Lawrence'i linnapea on William Lantigua.

Lawrence
[ ’lɔrəns ]
Pindala	19,2 km²
Elanikke	89 143 (1.04.2020)
Koordinaadid	, 71° 10′ W

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 76 377 inimest, 25 181 leibkonda ja 17 501 perekonda. 42,8% linna elanikest olid valged, 7,6% mustad ja 2,5% aasia päritolu. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) oli 73,8%. Sissetulek elaniku kohta oli 16 557 dollarit. Tippajal, 1920. aastal elas linnas 94 270 elanikku, järgmised 60 aastat linna elanikkond vähenes. 1980. aastal hakkas linna elanike arv taas kasvama, mis on jätkunud ka 21. sajandil. Väljaränne 1920. aastal oli tingitud nõrgast majanduslikust olukorrast.

Esimesed Euroopa asunikud saabusid Lawrence'i linna piirkonda 1640. aastal. Linna tulevase asupaiga ostsid aastal 1845 grupp Bostoni tööstureid, eesotsas rikka kaupmehe ja kongressiliikme Abbott Lawrence'iga, kelle järgi on linn ka nime saanud. Linn inkorporeeriti 1853. aastal. Töösturid, kõige silmapaistvamalt Lawrence, rajasid tekstiilitehase rikkalike veeallikate lähedale. Töötingimused selles tekstiilitehases olid ebaturvalised ning 1860. aastal varises tehas kokku. Õnnetuses hukkus 88 töölist.

19. sajandi keskel saabus Euroopast Lawrence'isse palju tööotsijaid. Tol ajal kutsuti linna immigrantide linnaks ja Lawrence'is oligi kõige rohkem sisserändajaid elaniku kohta maailmas.

1912. aastal võeti kasutusele üks suuremaid tööturumeetmeid Ameerika ajaloos – niinimetatud "Leib ja roosid" –, mille käigus tekstiilitehase omanikud suurendasid kangastelgedel töötamise kiirust ning hiljem alandasid tuhande nais- ja lapstöölise töötasu. Massachusettsi rahvuskaart, era- ja linnapolitsei tõrjusid 23 000 streikijat kaks kuud, streikide tulemuseks olid arvukad surmad ja massiarreteerimised. Pärast seda, kui politsei ründas gruppi naisi ja lapsi, andsid tehase omanikud pärast pealesurutud avalikku protesti alla. Streikivad töötajad võitsid suurema töötasu ka tuhandetele töötajatele Uus-Inglismaa tehastes.

Lawrence oli suur villatöötlemiskeskus, kuni selle tööstusharu olulisus 1950. aastatel vähenes.

Lawrence'is on niiske mandriline kliima. Juulis on temperatuur kuni +28 °C, jaanuaris kuni –8 °C. Madalaimaks temperatuuriks on mõõdetud 1943. aastal −32 °C. Kõrgeim temperatuur registreeriti 1926. aastal, kui oli 39 °C. Sademeid on keskmiselt 1119 mm aastas. Kõige sademeterohked kuud on detsember ja märts (mõlemal kuul keskmiselt 125 mm). Kõige kuivem kuu on august (92 mm).

1872. aastal avati Lawrence'is avalik raamatukogu. Lawrence'is ilmub 1890. aastal tegevust alustanud ajaleht Eagle-Tribune, mis on üks peamisi ajalehti Merrimacki oru piirkonnas.

Lawrence'is on sündinud helilooja ja dirigent Leonard Bernstein ning luuletaja Robert Frost. Seal alustas tegevust ansambel Godsmack. Sellest linnast on pärit ka sarimõrvar John Joubert.