Kiirgusvoog

${\displaystyle \Phi _{e}={\frac {\mathrm {d} Q}{\mathrm {d} t}}}$,

kus ${\displaystyle \mathrm {d} Q_{e}}$ on energia, mida elektromagnetkiirgus ajavahemikus ${\displaystyle \mathrm {d} t}$ edasi kannab.

Kiirgusvoog võib olla seotud kogu elektromagnetilise spektriga või selle osaga (sagedusvahemikuga).

Pinda ${\displaystyle \Sigma }$ läbiv kiirgusvoog on seotud Poyntingi vektoriga: ${\displaystyle \mathbf {S} }$ järgmiselt:

${\displaystyle \Phi _{e}=\oint _{\Sigma }\mathbf {S} \cdot \mathbf {\hat {n}} \,\mathrm {d} A}$,

kus ${\displaystyle \mathbf {\hat {n}} }$ on pinna normaali suunaline vektor ja ${\displaystyle \mathrm {d} A}$ on pinna element.

Kui kiirgusvoog siduda kiirgava või kiiritatava pinna suurusega, saadakse kiiritustihedus ${\displaystyle E_{e}}$ (ühik W/m²):

${\displaystyle E_{e}={\frac {\mathrm {d} \Phi _{e}}{\mathrm {d} A}}}$.

• Radiomeetria