Kihnu Püha Nikolai Kirik

  Pikemalt artiklis Kihnu Püha Nikolai kogudus

1. märtsil 1848 asutati saarel õigeusu kogudus, kuhu kuulus aasta lõpuks 266 meest ja 322 naist. Kõigist Eesti kihelkondadest olid Kihnu elanikud üksmeelselt usku vahetamas. 1848. aastaks oli Kihnus õigeusklikke 89,5% saare elanikkonnast. Järgnevatel aastakümnetel kuulusid peaaegu kõik kihnlased sünnijärgselt õigeusu kirikusse. Riia ja Miitavi piiskop Filaret (Gumilevski) pühitses luterliku kirikuhoone kohalike õigeusklike teenistuste pidamiseks. Alates 19. novembrist 1858 toimetati jumalateenistusi Kihnu mõisa peahoones. Kihnu Püha Nikolai koguduses oli 1890. aastal 928, 1916. aastal 1227 ja 1935. aastal 1204 liiget. Ilmselt on koguduseliikmetena arvestatud ka Kihnus sündinud ja mandrile või mujale siirdunud kihnlasi. Nõukogude ajal oli kogudusel oma preester aastatel 1944–1962 ja 1966–1972.

Kihnu põhjatipu kõrgemal liivasel kaldal olnud kabel, mis pärimuse kohaselt hävis Põhjasõja ajal toimunud tulekahjus. Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik. Rootsi ajal jõudis saarele luterlik kirikureform. Saare keskele ning üsna praeguse kiriku lähedale ehitati uus kabel, mis 1624. aastal sai Tõstamaa kiriku abikirikuks.

Kihnu uus kivikirik valmis 1786. aastal.

Kihnu luteri kiriku ümberehitamine õigeusule sobivaks hooneks toimus aastatel 1857–1862. Hoonet laiendati, kellatornile lisati väike sibulkuppel ja muudeti interjööri. Ümberehitatud kiriku pühitsesid Riia ja Miitavi ülempiiskop Platon I ja ülempreester Aleksander Poletajev 12. märtsil 1862 püha Nikolai auks.

See on üks vähestest õigeusu kirikutest Eestis, mis ehitati algselt luterlikuks sakraalhooneks. Kiriku ehitusstiil on historitsistlik ning olemus lihtne, kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. kiriku pikkus 23 m ja laius 11 m. Läänepoolses küljes paiknev neljatahuline kellatorn on kaetud telkkiivriga. Torni kõrgus on 40 m.

Uuendamistöid teostati kirikus juba 1893. aastal. Kirikut ümbritsev paeplaatidega kaetud maakividest aed koos selles paikneva värvilistest tellistest väravaga ehitati 20. sajandi algul. Kellatorni uuendati EAÕK algatusel 2012. aastal, kui paigaldati vaskplekist katusekate ja kullati tipurist. 2013. aastal restaureeriti värav ja aknad. 2014. aastal kaeti pikihoone katussamuti vaskplekiga, paigaldati ka uus sadeveesüsteem ja piksekaitse.

Usuvahetusliikumise algjärgus 25. aprillil 1845 andis Venemaa keiser välja korralduse (ukaasi), mis nägi ette õigeusu kirikute juures kihelkonnakoolide loomist. Kihnu rajati õigeusu kihelkonnakool 1849. aastal ja abikool 1878. aastal. Need töötasid sel kujul 1919. aastani.

• Johannes Carlblom (1767–1812);
• Justinus Ilmar Kiviloo

• Kihnu vald
• Kihnu muuseum

•  
  Kihnu kirik 2008. aasta augustikuus
•  
  Kihnu muuseum ja kirik 2009. aasta aprillis
•  
  Kihnu kirik septembris 2013
•  
  Kihnu kirik septembris 2013
•  
  Kihnu kiriku väravaehitis septembris 2013
•  
  Kiriku interjöör
•  
  Kirikulised Kihnu kirikus
•  
  Kiriku sisevaade
•  
•  
  Kirikulipp Kristuse ristimise ja Kaasani Jumalaema kujutistega, 20. sajandi I pool
•  
  Kirikulipp Ülestõusmise ja Nikolai Imetegija kujutistega, 20. sajandi I pool