1848: Aasta

1848. aasta (MDCCCXLVIII) oli 19. sajandi 48. aasta.

1848. aasta revolutsioonid: Euroopas ja kogu maailmas toimusid rahvuslikud revolutsioonid, mis suruti monarhistlike režiimide poolt maha.

• 20. jaanuar – Pärast oma isa Christian VIII surma sai Taani kuningaks Frederik VII.
• 24. jaanuar – James W. Marshall leidis Colomas Sutter's Millis kulda, vallandades California kullapalaviku.
• 2. veebruar – Sõlmiti Ameerika-Mehhiko sõja lõpetanud Guadalupe Hidalgo leping, millega sai USA endale suuri läänealasid.
• 21. veebruar – Ilmus Karl Marxi ja Friedrich Engelsi teos "Kommunistliku partei manifest".
• 24. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis Philippe I loobus troonist, mille järel loodi Prantsusmaa Teine Vabariik.
• 13. märts – Vürst Metternich astus Viinis puhkenud rahutuste tõttu Austria kantsleri kohalt.
• 15. märts – Ungari haritlased korraldasid veretu revolutsiooni Austria vastu.
• 23. märts – Uus-Meremaale praeguse Dunedini linna paiga juures maabus esimene rühm briti uusasunikke.
• 18. mai – Tegevust alustas Frankfurdi rahvuskogu.
• 29. mai – Wisconsin sai Ameerika Ühendriikide 30. osariigiks.
• 30. mai – Itaalia Esimene Iseseisvussõda: Kuningas Carlo Alberto juhitud Sardiinia väed võitsid Goito lahingus Josef Radetzky juhitud austerlasi.
• 19. juuli – New Yorgi osariigis Seneca Fallsis avati kaks päeva kestnud naiste õiguste konverents, mis oli esimene USA-s toimunud naiste õiguse ja feminismialaline konverents.
• 12. september – Šveitsis võeti vastu uus põhiseadus, millega maa muutus tugeva keskvalitsusega föderaalriigiks.
• 31. oktoober – Austria prints Alfred Windisch-Graetz vallutas Viini.
• 3. november – Hollandis kuulutati välja Johan Rudolph Thorbecke koostatud põhiseadus, mis vähendas Hollandi monarhia võimu.
• 7. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimised võitis Zachary Taylor.
• 24. november – Paavst Pius IX põgenes Roomast Gaetasse.

• 26. jaanuar (vkj 14. jaanuar) – Venemaa keiser kinnitas Tartu Veterinaariakooli põhikirja, misjärel 24. aprillil (vkj 12. aprillil) määrati koolile direktor ja 13. oktoobrist (vkj 1. oktoobrist) alustati kooli kliinikus haigete loomade vastuvõttu.
• 31. jaanuar (vkj 19. jaanuar) – Georg von Kotzebue immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
• Kevadeks oli Liivimaal usuvahetusliikumine vaibunud.
• 20. juuli (vkj 8. juuli) – Eestimaa kuberner võttis kooleraepideemia tõkestamiseks kasutusele abinõusid. Tallinnas oli aasta jooksul olnud eraisikute seas 499 haigusjuhtu, millest 250 lõppes surmaga.
• 22. august – Tallinnas olid kõik tänavavalgustuslaternad kanepiõli asemel lambipiiritusele üle viidud^[viide?].
• 6. detsember (vkj 24. november) – Alexander von Bodisco immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

• 5. jaanuar – Sam Steele, Kanada sõjaväelane ja politseinik
• 19. jaanuar – Matthew Webb, inglise meremees ja ujuja
• 24. jaanuar – Vassili Surikov, vene maalikunstnik
• 16. veebruar – Hugo de Vries, hollandi bioloog
• 16. veebruar – Octave Mirbeau, prantsuse kirjanik
• 10. märts – Kate Sheppard, Uus-Meremaa sufražett
• 19. märts – Wyatt Earp, Ameerika Ühendriikide püstolikangelane
• 27. aprill – Otto, Baieri kuningas
• 29. aprill – Raja Ravi Varma, India kunstnik
• 15. mai – Viktor Vasnetsov, vene maalikunstnik
• 7. juuni – Paul Gauguin, prantsuse maalikunstnik
• 9. juuli – Roberto I, Parma hertsog
• 15. juuli – Vilfredo Pareto, Itaalia majandusteadlane ja sotsioloog
• 25. juuli – Arthur Balfour, Suurbritannia riigimees
• 19. august – Gustave Caillebotte, prantsuse maalikunstnik
• 1. september – Auguste Forel, Šveitsi mürmekoloog, neuroanatoom ja psühhiaater
• 12. september – Andreas Kurrikoff, eesti rahvusliku liikumise tegelane
• 5. oktoober – Guido von List, Austria okultist
• 1. november – Jules Bastien-Lepage, prantsuse kunstnik
• 19. november – Enn Uuetoa, eesti laevakapten
• 25. november – William Frederick Denning, briti astronoom
• 6. detsember – Johann Palisa, Austraalia astronoom

• 9. jaanuar – Caroline Herschel, Saksamaa ja Briti astronoom
• 20. jaanuar – Christian VIII, Taani kuningas
• 7. veebruar – Christen Købke, taani maalikunstnik
• 11. veebruar – Thomas Cole, Ameerika Ühendriikide kunstnik
• 17. veebruar – George W. Campbell, Ameerika Ühendriikide riigitegelane
• 18. veebruar – Joseph Gerhard Zuccarini, saksa botaanik
• 23. veebruar – John Quincy Adams, Ameerika Ühendriikide president
• 29. veebruar – Louis-François Lejeune, prantsuse sõjaväelane, kunstnik ja litograaf
• 26. märts – Steen Steensen Blicher, Taani kirjanik
• 27. märts – Gabriel Bibron, prantsuse zooloog
• 29. märts – John Jacob Astor, saksa-ameerika ettevõtja
• 28. juuni – Jean-Baptiste Debret, prantsuse kunstnik
• 7. august – Jöns Jacob Berzelius, rootsi keemik ja mineraloog
• 12. august – George Stephenson, inglise insener
• 29. august – Martinus Rørbye, taaninorra maalikunstnik
• 2. oktoober – Georg August Goldfuss, saksa paleontoloog, zooloog ja botaanik
• 9. november – Robert Blum, Saksa poliitik
• 23. november – John Barrow, Briti riigiametnik
• 24. november – William Lamb, Briti poliitik
• 19. detsember – Emily Brontë, inglise kirjanik
• (arvatav surma-aasta) – Ludwig Leichhardt, saksa maadeuurija ja loodusteadlane