Käitumise all mõistetakse bioloogias indiviidi nähtavaid toiminguid.
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Need võivad olla spontaansed või seotud reageeringutega stiimuleile. Stiimul võib tulla teistelt organismidelt või füüsilisest ümbruskonnast. Looma käitumine aitab tal leida toitu, vältida vaenlasi, ning sugulisel teel paljunevatel liikidel aitab leida ka kaaslase, kellega paljuneda.
Loomade käitumist uurivat teadust kutsutakse etoloogiaks.
Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud, õpitud ning kaasasündinud, instinktiivne. Kaasasündinud käitumine on arenenud evolutsiooni jooksul ning see päritakse vanematelt. Kaasasündinud omadusi saab õppimisega arendada.
Loomad reageerivad ka teatud märkidele (nt hõbekajaka tibud toksivad tugevamalt vastu punast täppi ema nokal, kuid nõrgemalt vastu mõnda muud värvi täppi) (nt emasogalikud, kellel on paisunud kõht, on tõenäolisemad paarituma).
Psühholoogias haarab käitumise mõiste nii reaktsioone stiimulitele, psühholoogiale huvi pakkuvaid kehalisi protsesse kui ka tegevust (tahtlikku tegevust).
Õppimine on tähtis osa käitumise arengust.
Psühholoogias eristatakse vaadeldavat käitumist (overt behaviour), mis hõlmab otseselt vaadeldava välise käitumise ning mõõdetavat ja registreeritavad siseprotsessid, ning mittevaadeldavat käitumist (covert behaviour), mille moodustavad vaimsed protsessid.
This article uses material from the Wikipedia Eesti article Käitumine, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisu on kasutatav litsentsi CC BY-SA 4.0 tingimustel, kui pole öeldud teisiti. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Eesti (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.