John Gurdon

oktoober">2. oktoober 1933) on Suurbritannia arengubioloog.

John Gurdon
Sündinud	2. oktoober 1933 Dippenhall, Surrey, Inglismaa
Alma mater	Oxfordi ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	arengubioloog
Töökohad	Oxfordi ülikool, Cambridge'i ülikool, California Tehnoloogiainstituut
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (2012)

Tema teedrajav uurimistöö käsitleb tuumasiirdamist ja kloonimist. Talle anti 2009. aastal Laskeri auhind. 2012. aastal anti talle ja Shinya Yamanakale Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind avastuse eest, et küpseid rakke saab muuta tüvirakkudeks.

Gurdon õppis Edgeboroughi koolis ja seejärel Etoni kolledžis, kus ta oli oma bioloogia aastagrupi 250 poisi seas viimane ning ühtlasi kehvade õpitulemustega ka kõigis reaalainetes. Koolmeister kirjutas aruande, milles öeldi: "Usun, et tal on ideid teadlaseks saamise kohta, tema praeguse seisu valguses on see üsna naeruväärne." Gurdon selgitab, et see on ainus dokument, mille ta kunagi raaminud on. Gurdon on öelnud reporterile: "Kui sul on probleeme, näiteks katse ei toimi, mida sageli juhtub, on meeldiv endale meelde tuletada, et võib-olla on asi enda kehvades oskustes antud töös ja koolmeistril võis olla õigus."

Gurdon läks Oxfordi ülikooli Christ Church College'isse klassikalist filoloogiat õppima, kuid otsustas sellest loobuda zooloogia kasuks. Enda doktorikraadiks õppis ta tuuma siirdamist kannuskonna Michael Fischbergi käe all Oxfordis. Pärast järeldoktori California Tehnoloogiainstituudis naasis ta Inglismaale ja asus tööle Oxfordi ülikooli zooloogia osakonnas (1962–1971).

Gurdon on suure osa oma teadlasekarjäärist veetnud Cambridge'i ülikoolis, algul MRC molekulaarbioloogia laboris (1971–1983) ja seejärel zooloogia osakonnas (1983 – tänini). 1989. aastal oli ta Cambridge'is asuva Wellcome/CRC rakubioloogia ja vähi instituudi (hiljem Wellcome/CR UK) asutajaliige ja selle juhataja kuni 2001. aastani. Ta oli 1991–1995 Nuffieldi bioeetika nõukogu liige ja 1995–2002 Cambridge’i Magdalene kolledži magister.

Rakutuuma vahetus

1958. aastal kloonis Gurdon Oxfordi ülikoolis viibides edukalt konna, kasutades selleks suur-kannuskonna kullese keharaku tuumi, see töö oli oluline laiendus Briggs ja King tööle 1952. aastal. Sel ajal ei suutnud ta lõplikult näidata, et siiratud tuumad pärinevad täielikult diferentseerunud rakust, selleni jõudis lõpuks 1975. aastal Šveitsis Baseli immunoloogiainstituudis töötav rühm. Nad siirdasid antikeha tootva lümfotsüüdi tuuma (tõend selle täieliku diferentseerumise kohta) munarakkudesse ja said elusad kullesed.

Gurdoni katsed köitsid teadusringkondade tähelepanu, kuna see muutis arengu mõistet ning tema välja töötatud vahendeid ja tehnikaid kasutatakse tuumaülekandeks tänapäevalgi. Termin kloon (antiik-kreeka sõnast κλών (klōn, "oks")) oli taimedele viidates olnud kasutusel juba 20. sajandi algusest. 1963. aastal sai Briti bioloogist J. B. S. Haldanest Gurdoni tulemusi kirjeldades üks esimestest, kes kasutas loomadele viidates sõna "kloon".

mRNA avaldumine

Gurdon ja tema kolleegid olid ka teerajajad kannuskonna (Xenopus) munade ja munarakkude kasutamisel mikroinjekteeritud mRNA molekulide tõlkimiseks – tehnika, mida on laialdaselt kasutatud kodeeritud valkude tuvastamiseks ja nende funktsiooni uurimiseks.

Uuemad uuringud

Gurdoni hiljutised uuringud on keskendunud rakkude diferentseerumisega seotud rakkudevaheliste signaalitegurite analüüsimisele ja siirdamiskatsetes tuuma ümberprogrammeerimisega seotud mehhanismide, sealhulgas histoonivariantide rolli ja siiratud DNA demetüülimise selgitamisele.

Gurdon võeti 1971. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks ja löödi rüütliks 1995. aastal. 2004. aastal nimetati Wellcome Trust / Cancer Research UK rakubioloogia ja vähi instituut tema auks ümber Gurdoni instituudiks Ta on saanud arvukalt autasusid, medaleid ja aunimetusi.

2003. aastal valiti ta USA Meditsiiniakadeemia välisliikmeks.

2005. aastal valiti ta Ameerika Anatoomikute Assotsiatsiooni auliikmeks. Talle anti 2009. aastal Albert Laskeri meditsiiniliste põhiuuringute auhind. 2017. aastal pälvis Gurdon Ameerika Akadeemia Kuldplaadi auhinna.

Nobeli auhind

2012. aastal anti Gurdonile ja Shinya Yamanakale Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuse eest, et küpseid rakke saab ümber programmeerida pluripotentseteks".