Järelkõla

Järelkõla tekkimist põhjustab heli korduv peegeldumine ja hajumine ruumi piiretelt (nt seintelt) ja ruumis olevatelt esemetelt. Reverberatsioon tugevdab mõnevõrra kuulajani jõudvate helide taju nende kestuse kasvamise arvel, kuid liiga pikalt kestev järelkõla vähendab üksteisel järgnevate helide eraldatavust, mis näiteks vähendab kõne arusaadavust.

Järelkõla suurendamiseks või vähendamiseks kasutatakse tehnilisi vahendeid. Tuntumad neist on reverberaatorid ja kajamasinad.

Järelkõla kestus ehk reverberatsiooniaeg on ajavahemik, mille vältel helienergia tihedus väheneb pärast heliallika poolt tekitatud heli järsku lakkamist miljon korda (vastavalt helirõhk väheneb tuhat korda) ehk 60 dB võrra.

Järelkõla kestus (tähis T₆₀ või RT, ingl k sõnadest reverberation time) on ruumiakustika tuntuim tunnussuurus.

Järelkõla kestus sõltub ruumi mahust ja akustilistest omadustest, samuti helide loomusest. Kui ruumi heliväli on difuusne, on järelkõla kestusel, ruumalal ${\displaystyle V\,\mathrm {[m^{3}]} }$  ja neeldumispinnal ${\displaystyle A\,[\mathrm {m} ^{2}\,\mathrm {sab} ]}$  Sabine'i valemi kohaselt seos:

${\displaystyle T_{60}=0,16{\frac {V}{A}},}$ 

kus ruumi ekvivalentne neeldumispind ${\displaystyle A}$  on ühikutes sabiin (m² sab).

• Reverberaator
• Kajamasin
• Kajaruum
• Sabiin