Ilse Erm

aprill 1906 Lüganuse küla, Püssi vald, Virumaa – 2. juuli 2003 Tallinn) oli eesti pedagoog.

Ilse Erm õppis aastail 1913–1917 Lüganuse algkoolis, aastail 1917–1921 Erra-Liiva kõrgemas algkoolis ja 1922–1928 Jõhvi gümnaasiumis (oli kaks aastat tervislikel põhjusel koolist eemal), aastail 1928–1938 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas (õpingutes oli tervislikel, majanduslikel ja perekondlikel põhjustel katkestusi). Ülikoolis õppis Ilse Erm eesti keelt, rahvaluulet, filosoofiat ja inglise keelt. Ta teenis õpingute ajal elatist ajutiste töödega Eesti Kultuuriloolises Arhiivis, kontorites ja kaastöödega Postimehele, käsitöödega Noorte Naiste Kristlikule Ühingule ja talutöödega sugulase talus Viidiojal.

1933. aastal asus Ilse Erm seoses abiellumisega Rakverre, kus ta töötas aastast 1938 Rakvere Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Elanud sõja ajal vahepeal Pärnumaal abikaasa venna talus, siirdus Ilse Erm oktoobris 1944 Pärnusse, kus talle pakuti tööd linna haridusosakonna inspektorina. Samast ajast asus Ilse Erm tööle ka Pärnu 1. Keskkoolis, loobudes inspektorikohast 1945. aastal. Ilse Erm töötas Pärnu 1. Keskkoolis 1963. aastani. 1963–1976 töötas ta Sindi Töölisnoorte Keskkoolis.

Oluline osa õpetaja Ilse Ermi tööst oli klassiväline. Alustanud vallakoolis ja kõrgemas algkoolis soololaulu ja deklameerimisega, jätkas Ilse Erm Tartus näitekunstikursustega, kus lektoriteks olid Aino Suits, Eduard Türk, Juhan Sütiste, Viktor Hion, Karl Ader jt. Ta mängis teatris Vanemuine toimunud üliõpilaste etendustes, osales Tiina Kapperi tantsutrupis ja esines deklamatsioonidega Naisüliõpilaste Seltsis. See kõik kandus hiljem tema õpetajategevusse: Ilse Ermi eestvõttel loodi koolivälisel ajal hulgaliselt lavastusi jm. "Tööpäevad venisid - - - südaööni, sest õpetaja, kes polnud kunagi seadnud endale eesmärgiks mugavat äraelamist luua, pidas üsna loomulikuks, et õhtutundidel tehti näidendi proove küll kooli saalis, küll õpetaja oma korteris."

"Ilse Erm jäi truuks oma ärkamisaegse isa ideaalidele, kes oli eesti rahvavalgustaja, kuid kel tuli laulda hümni ka vene tsaarile. - - - Jäiga parteipoliitika kupja roll Ilse Ermile ei sobinud. Talle sobis hästi emaroll. Ta jumaldas ja hellitas oma lapsi, nende suuremaks kasvades oli ka range ja nõudlik. Ta ei talunud laiskust, lohakust ja korratust, kuid õppetööl ei esitanud ta õpilastele ka ülemäära pedantlikke nõudmisi."

Ilse Ermi õpilaste seas on olnud Arnold Green, Rudolf Karelson, Aino Kiigemägi, Kalle Kurg, Aime Kuulbusch, August Luur, Uno Naissoo, Vardo Rumessen, Rein Sander, Boris Tamm ja Urve Tauts.

• 1966 – Eesti NSV teeneline õpetaja

Ilse Ermi isa oli Mihkel Reisberg (1865–1915), Püssi vallakooli õpetaja, Lüganuse kiriku koorijuht ja orelimängija ning kultuuriaktivist, kelle algatusel loodi Lüganuse Haridusselts, asutati kõrgem algkool, laulukoorid ja mitu orkestrit ning kelle eestvõttel lavastati seltsimajas näitemänge.

Ilse Erm oli abielus kooliõpetaja Jüri Ermiga. Neil sündisid poeg Ants (keemik) ning tütred Kadri (keemik) ja Anne (muusikategelane).

Ilse Erm on maetud Pärnu Metsakalmistule.