Eesti Jalgpallikoondise Peatreener

Nimi	Ametiaeg1	Mänge	+	=	–	Väravad
Ferenc Kónya	1923–1924	2	0	0	2	1:4
Ferenc Nagy	6/1925–7/1925	2	2	0	0	3:0
Antal Mally	1927	4	3	0	1	12:5
Fritz Kerr	6/1930–9/1930	6	1	1	4	9:15
Albert Vollrat	6/1932–8/1932	7	1	0	6	5:13
Antal Mally	6/1935–9/1935	8	0	5	3	10:17
Bernhard Rein	6/1937–8/1938	16	6	2	8	23:30
Elmar Saar	6/1939–8/1939	4	0	1	3	5:10
Uno Piir	6/1992–11/1993	19	2	4	13	8:38
Roman Ubakivi2	3/1994–10/1995	24	0	1	23	5:77
Teitur Thordarson	2/1996–11/1999	57	13	17	27	64:92
Tarmo Rüütli3	12/1999–10/2000	10	4	2	4	13:15
Arno Pijpers	11/2000–9/2004	55	16	14	25	58:88
Jelle Goes	10/2004–6/2007	29	5	6	18	19:50
Viggo Jensen	8/2007–11/2007	8	2	2	4	5:10
Tarmo Rüütli	2/2008–12/2013	66	20	13	33	60:105
Magnus Pehrsson	1/2014–9/2016	33	11	8	14	24:37
Martin Reim	10/2016–6/2019	20	10	5	5	30:20
Karel Voolaid	7/2019–12/2020	14	0	4	10
Thomas Häberli	1/2021–	10	4	1	5
1 Märgitud on peatreeneri esimese ja viimase kohtumise kuu ja aasta. 2 1995. aasta mais Riias peetud Balti turniiril täitis treeneri kohuseid Aavo Sarap,    kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 0:9) on lisatud Ubakivi saldole. 3 2000. aasta veebruaris Bangkokis peetud sõprusturniiril täitis treeneri kohuseid Aivar Lillevere,    kuid tulemused (kaks kaotust, väravate vahe 3:6) on lisatud Rüütli saldole. Tabel seisuga 26. november 2017.

Ehkki Eesti pidas oma esimese mängu 1920. aasta sügisel, ei palgatud meeskonnale peatreenerit enne 1923. aastat, kui ametisse astus Ferenc Kónya. See ungarlane juhendas eestlasi Pariisi suveolümpia eelringis (0:1 kaotus USA-le), mis on jäänud tänini meeskonna ainsaks esituseks suurturniiril. Koondise etteotsa valiti esialgu välismaalased. Esimene eestlane, 1932. aastal palgatud Albert Vollrat sai peatreeneri ametis kätt proovida järjekorras viiendana. Enne sõda mängiti mitmel hooajal, seal hulgas ka 1934. aasta maailmameistrivõistluste valikmängus, treenerita. Neil juhtudel määras koosseisu jalgpalliliit.

Pärast Eesti taasiseseisvumist püüdis jalgpalliliit esialgu kodumaiste juhendajatega läbi ajada. Uno Piiri ja Roman Ubakivi aega varjutasid aga kehvad tulemused: aastail 1992–1995 võitis meeskond vaid kaks kohtumist. Tulemused hakkasid paranema alles Teitur Thordarsoniga, kelle käe all võitis koondis aastail 1996–1999 umbes neljandik mängudest. Selle näitaja trumpasid üle nii islandlase järel ajutiselt kümme kuud koondist tüürinud Rüütli ja uue välistreenerina valitud Arno Pijpers. Nendega võrreldes tegutsesid ebaõnnestunumalt Pijpersi kauane assistent ja mantlipärija Jelle Goes ja 2008. aasta EM-i valiktsükli teiseks pooleks palgatud taanlane Viggo Jensen.

Kui 12 aasta järel olid koondise juhendajateks olnud pea katkematult välistreenerid, pälvis 2008. aastal usalduse taas kodumaine treener. Teist korda haaras ohjad vahepeal FC Levadia Eesti klubijalgpalli tipus kinnistanud Rüütli. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu Brasiiliaga teatas jalgpalliliit, et pikendab Rüütli lepingut 2011. aastani. Pärast 2012. aasta EM-i valikturniiri väljalangemismängudele jõudmist pikendati Rüütli lepingut veel 2013. aasta lõpuni. 2014. aasta alguses asus peatreenerina tööle rootslane Magnus Pehrsson.

Statistika

Suurima võiduprotsendi on (seisuga 23. november 2017) saavutanud sõjaeelsed peatreenerid Ferenc Nagy (2 mängu / 2 võitu / 100%) ja Bernhard Rein (16/6/38%), taasiseseisvumisjärgsetest Martin Reim (20/10/50%), Rüütli (76/24/32%) ja Pijpers (55/16/29%).

Võiduta on jäänud kolm peatreenerit: Kónya (1923–1924, kaks mängu), Elmar Saar (1939, neli mängu) ja Ubakivi (1994–1995, 24 mängu).

Kõige rohkem mänge on koondise eesotsas olnud Rüütli (76, 1999–2000, 2008–2013), Teitur Þórðarson (57 kohtumist, 1996–1999) ja Pijpers (55, 2000–2004). Ka ajaliselt on pikim Rüütli ametiaeg – viis aastat ja kaheksa kuud (seisuga november 2012) –, hollandlane juhtis koondist kolm aastat ja üheksa kuud ja islandlane kolm aastat ja kaheksa kuud.

Rahvuse järgi on peatreeneriks olnud kaheksa eestlast ja 10 välismaalast (kolm ungarlast, kaks hollandlast, austerlane, islandlane, taanlane, rootslane ja šveitslane).