Eesti Demokraatlik Erakond

See artikkel räägib 1917–1918 tegutsenud erakonnast; 2001–2009 tegutses Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei

aasta kevadel Tartus Jaan Tõnissoni eestvõttel Eesti Rahvameelse Eduerakonna reorganiseerimise teel asutatud liberaalne partei. Uue erakonna programm nõudis demokraatlikke vabadusi, Venemaa Föderatiivse Vabariigi ja Eesti autonoomia kehtestamist, suurmaaomanike maa järkjärgulist minekut rahva kätte seda «õiglase tasu eest» võõrandades ning lubas lahendada tööliste taotlused. 5. novembril 1917 valiti EDE 24 liikmest koosnev keskkomitee, mille liidriks sai Jaan Tõnisson.

EDE osales 1917. aasta suvel Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu valimistel (saadi 7 kohta 62-st) ja linnaomavalitsuste valimistel.

 

1917. aasta novembrikuisel Ülevenemaalise Asutav Kogu valimisel osalesid valimisnimekirjaga nr 7 (Eesti Demokraatlik Blokk (Eesti Demokraatlik Erakond ja Eesti Maarahva Liit): Jaan Tõnisson – õigusteaduste kandidaat, I. riigivolikogu liige, Postimehe peatoimetaja, Eesti Maanõukogu liige; Konstantin Päts – õigusteaduste kandidaat, Eesti väeosade ülemkomitee juhataja, Eesti maapäeva liige, Eesti Maavalitsuse esimees; Jaan Poska – vannutatud advokaat, Eestimaa kubermangukomissar; Karl Parts – vannutatud advokaat, II. riigivolikogu liige, Eesti maapäeva liige; Peeter Põld – Eesti kooliõpetajate keskliidu liige, Eesti maapäeva liige; Jaan Temant – vannutatud advokaat, II riigivolikogu liige, Eesti maapäeva liige; Heinrich Koppel – dr. med., Tartu Ülikooli professor, Eesti Arstiseltsi esimees, Liivimaa linnade hüpoteki Seltsi juhataja; Jaan Hünerson – agronoom, Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi asjaajaja, Põllutöölehe toimetaja; Johan Kalm – agronoom, Eestimaa Põllutöö Keskseltsi eriteadlane, Eesti maapäeva liige; Adam Bachman – õigusteaduste kandidaat, Eesti Kirjastuseühisuse juhataja; Jüri Parik – vannutatud advokaadi abi, Tartu linnavolikogu liige; Jaan Speek – rahvakooliõpetaja, kirjanik ja luuletaja (Leidin).

Valimistel võideti Eesti Maarahva Liiduga ühises nimekirjas kandideerides Eestimaa valimisringkonnas 22,6% häältest ning 8 saadikukohast 2 (Jaan Tõnisson ja Jaan Poska). Valdava osa oma hääli sai see nimekiri Lõuna-Eestist.

1918. aasta veebruaris (ukj) alanud, kuid poolelijäänud Eesti Asutava Kogu valimistel sai sama valimisblokk, kuhu nüüd oli lisandunud ka Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond, 23,2% loetud häältest.

Erakonna tegevus peatus, kui Saksa väed veebruari lõpus Eesti vallutasid ja võimu teostama asunud okupatsioonivõimud igasuguse parteilise tegevuse keelustasid. Pärast Saksa okupatsiooni lõppu, 30. novembril 1918, ühinesid EDE ja Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond ühtseks Eesti Rahvaerakonnaks.