Andrew Fire

aprill">27. aprill 1959) on Ameerika Ühendriikide bioloog. Ta pälvis koos Craig C. Melloga RNA interferentsi avastamise eest 2006. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. See uurimistöö tehti Washingtoni Carnegie Instituudis ja avaldati 1998. aastal.

Andrew Fire
Sündinud	27. aprill 1959 Palo Alto, California
Alma mater	California Ülikool Berkeleys, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut
Teadlaskarjäär
Tegevusalad	bioloogia
Töökohad	Johns Hopkinsi ülikool, Stanfordi ülikool
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (2006)

Andrew Fire sündis California osariigis Palo Altos ja tema lapsepõlv möödus Sunnyvales. Pärast Fremonti keskkooli lõpetamist õppis ta California ülikoolis Berkeleys ja sai 19-aastaselt 1978. aastal matemaatikas bakalaureusekraadi. Seejärel õppis ta Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis, kus sai 1983. aastal doktorikraadi bioloogias (tema juhendaja oli Nobeli auhinna laureaat geneetik Phillip Sharp).

Fire kolis Inglismaale Cambridge'i Helen Hay Whitney järeldoktorantuuri programmi raames. Temast sai Nobeli auhinna laureaadi bioloog Sydney Brenneri juhitud Meditsiiniuuringute Nõukogu molekulaarbioloogia laboratooriumi liige.

Aastatel 1986–2003 oli Fire Marylandi osariigis Baltimore'is Washingtoni Carnegie Instituudi embrüoloogia osakonna töötaja. Esialgne töö kaheahelalise RNA kui geenivaigistuse käivitaja kohta avaldati ajal, kui Fire ja tema töörühm töötasid Carnegie laborites. Fire sai 1989. aastal Johns Hopkinsi ülikooli bioloogia osakonna abiprofessoriks. 2003. aastal asus ta tööle Stanfordi ülikooli.

Fire on Rahvusliku Teaduste Akadeemia ning Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liige. Ta töötab ka teadusnõustajate nõukogus ja riiklikus biotehnoloogia keskuses.

2006. aastal said Fire ja Craig Mello Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda töö eest, mis ilmus esimest korda 1998. aastal ajakirjas Nature. Fire ja Mello koos kolleegide SiQun Xu, Mary Montgomery, Stephen Kostase ja Sam Driveriga avastasid, et kaheahelalise RNA (dsRNA) jupid sulgesid konkreetsed geenid, põhjustades Informatsiooni-RNA (mRNA) hävitamist järjestustega, mis sobitusid dsRNA-ga. Selle tagajärjel ei saa mRNA-d valkudeks üle kanda. Fire ja Mello leidsid, et dsRNA oli geenide vaigistamisel palju tõhusam kui varem kirjeldatud meetod RNA sekkumiseks üheahelalise RNA-ga. Kuna vaadeldud efekti jaoks oli vaja ainult väikest arvu dsRNA molekule, pakkusid Fire ja Mello, et kaasatud on katalüütiline protsess. Seda hüpoteesi kinnitasid järgnenud uuringud.

Rootsi Karolinska Instituudi poolt välja antud Nobeli auhinna põhjenduses öeldi: "Selle aasta Nobeli auhinna laureaadid on avastanud alusmehhanismi geneetilise teabe liikumise kontrollimiseks."

• Meyenburgi preemia 2002. aastal
• Riikliku Teaduste Akadeemia molekulaarbioloogia auhind 2003. aastal (koos Craig Melloga)
• 2003. aastal Rockefelleri ülikooli biomeditsiiniteaduste Wiley preemia (koos Craig Mello, Thomas Tuschli ja David Baulcombe'iga)
• Valiti 2004. aastal Rahvusliku Teaduste Akadeemia ja USA Meditsiiniakadeemia liikmeks
• Brandeisi ülikooli 2005. aasta Lewis S. Rosenstieli auhind silmapaistva töö eest meditsiiniuuringutes (koos Victor Ambrose, Craig Mello ja Gary Ruvkuniga)
• Gairdneri fondi rahvusvahelise auhind (koos Craig Melloga) 2005. aastal
• Massry auhind 2005. aasta (koos Craig Mello ja David Baulcombe'iga)
• 2006. aastal Paul Ehrlichi ja Ludwig Darmstaedteri preemia (koos Craig Melloga)
• 2006. aastal füsioloogia või meditsiini Nobeli auhind (koos Craig Melloga)

• RNA interferents