Aguliturism

Kui algselt (19. sajandil) keskendus aguliturism lääneriikide suurlinnade (nt London ja New York) agulitele, siis tänapäeval esineb seda peamiselt Lõuna-Aafrikas, Indias, Brasiilias, Keenias, Indoneesias, Detroitis ja mujalgi.

Londonis külastati piirkondi nagu Whitechapel või Shoreditch eesmärgiga jälgida või vaadelda slummide eluolu. 1884. aastaks hakkasid New Yorgi jõukamad ja rikkamad inimesed külastama selliseid piirkondi nagu Bowery ja Five Points, mis olid vaesemad ning kus elasid immigrandid. Külastamise eesmärgiks oli näha, kuidas nn teine pool elab.

Lõuna-Aafrika Vabariigis korraldasid 1980. aastatel tumedanahalised elanikud linnaekskursioone selleks, et harida valgenahalisi kohalikes omavalitsustes selle teema koha pealt, kuidas mustanahalised slummides elasid. Sellised linnatuurid äratasid aga huvi turistide seas, kes tahtsid rohkem teada saada rassistlikust diskrimineerimisrežiimist. 1990. aastate keskel hakati korraldama reise arengumaade sihtkohtadesse, kus on kõige kehvemad eluolud. Nüüdseks reklaamivad neid kohti ka turismiettevõtted. Näiteks Lõuna-Aafrikas külastab iga aasta pea 300 000 turisti Kaplinna eesmärgiga näha slumme.

Aguliturismile pöörab üha rohkem tähelepanu ka meedia. Aastal 2010 toimus esimene rahvusvaheline aguliturismiteemaline konverents Bristolis. On loodud eraldi sotsiaalvõrgustik inimestele, kes töötavad aguliturismiga.

Aguliturism leiab aset peamiselt arengumaade linnapiirkondades, mida eristatakse külastatud alade tüübi järgi.

Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Namiibias on nendeks ajaloolised valgenahaliste äärelinnad ja vaesed ajaloolised maakonnad, kus elavad mustanahalised. Brasiilias on levinud favela turism. Indias sellised kohad nagu Dharavi, mis asub Mumbais. Seda kohta on kujutatud ka filmis "Rentslimiljonär", mis tuli välja aastal 2008. Aguliturismi reise korraldatakse ka Indoneesia pealinnas Jakartas.

Pennsylvania ülikooli 2010. aasta uuring näitas, et Mumbai Dharavit külastavate turistide peamiseks reisimise põhjuseks on uudishimu. Samuti olulised tegurid olid ka sotsiaalne võrdlus, meelelahutus, eneseharimine ja eneseteostus. Lisaks selgus uuringus, et kohalikud elanikud on ekskursioonide suhtes ambivalentsed ning enamus turiste tundsid ekskursioonide ajal positiivseid tundeid. Paljud turistid reisivad slummidesse just seepärast, et paika saada oma elu perspektiivid.

Aguliturismi teemal on olnud palju vaidlusi. Ajakirjandusväljaannetes (nt New York Times, Wall Street Journal, London Times jms) on avaldanud artikleid nii selle poolt kui ka vastu. Peamiselt heidetakse aguliturismile ette, et see muudab vaesuse meelelahutuseks, mida saab hetkeks kogeda ning seejärel pääseda. Samas pakuvad ekskursioonid slummielanikele töökohti ja sissetulekut. Töökohti on nii käsitöölistele, kes saavad müüa omatehtud suveniire, kui ka kohalikele giididele, kes korraldavad ekskursioone. [13]

•  Katastroofiturism
•  Varemetefotograafia

• Slumtourism.net