Lidn Sisert'

Sisert' (ven.: Сысе́рть) om Venäman lidn Sverdlovskan agjan suves.

Se om Sisertin lidnümbrikon administrativine keskuz, mülüb Jekaterinburgan lidnaglomeracijha.

Sisert'
Сысерть
 Lidnanznam
Lidn Sisert'
 Flag
Lidn Sisert'
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2021) 21,029 ristitud
Pind 20 km²
Sisert' Сысерть
Pämez' Dmitrii Niskovskih
(sügüz'ku 2017—)
Telefonkod +7−34 374-xx-xxx
Avtokod 66, 96, 196
Aigvö UTC+5 (MSK+2)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1732 kuti radnikoiden Sisertin Tegim-žilo (ven.: Сысертский Завод) raudtegimenno, kudambad saudihe venämalaižen Georg Vil'hel'm de Gennin-sodainženeran käskön mödhe. Nimitihe jogen mödhe. Sisertin Tegim sai radnikžilon statusad vl 1928. Udesnimitihe nügüdläižikš vl 1932. Žilo sai lidnan statusad vn 1946 31. päiväl redukud. Erigoittihe Üläsisert'-žilod (1138 rist. vl 2010) lidnaspäi vn 1950 sulakus.

Sisert' šingotase porcellanantegimel (astjad, ikonostasad, kuvapatshaižed) i mašiništonsauvomižen «Uralgidromaš»-tegimel (pompad, gidroturbinad, korgedvol'taižen mašiništon palad).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Sisert'-jogen muugotil randoil (76 km pitte, Isetin oiged ližajogi, Obin hurapol'ne bassein), 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Edel lidnad jogen padosein sädab kaidad lidnalašt pit'kad uitod suvipäivlaskmha lidnaspäi, Ilijinskii-uit om jogen mödvedhe pohjoižpäivnouzmha lidnaspäi. Bessonovan-mägi om lidnas (ven. гора Бессонова).

Matkad Jekaterinburghasai om 30 km pohjoižhe-lodeheze orhal vai M5-avtotedme (Jekaterinburg — Čeläbinsk), trass ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Turbinnai-raudtestancii (ven. Турбинная) radab vaiše jüguiden täht, se om 29-kilometrižen raudtesarakon lopstancijaks Sisert'-žilospäi Jekaterinburgan suves, saudihe sarakod vll 1943−1944. Toižed lähembaižed lidnad oma Aramil' 25 km pohjoižhe M5-trassadme i Polevskoi 36 km päivlaskmha orhal vai 43 km avtotedme.

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 20 465 ristitud, lidnümbrikon koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 22..23 tuhad vozil 1967 i 1989−2003 (23 000 eläjid vl 1989).

Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 94,6%, totarlaižed — 1,3%, toižed rahvahad — 4,1%.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid oma olmas lidnas: kaks' jumalanpertid i časoun'.

Sisertin socialiž-ekonomine tehnikum om professionaližen opendusen aluzkundaks.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused



Sverdlovskan agjan lidnad
Alapajevsk | Alasald | Alasergid | Alatagil | Alatur | Aramil' | Artömovskii | Asbest | Berözovskii | Bogdanovič | Degtärsk | Irbit | Ivdel' | Jekaterinburg | Kačkanar | Kamensk Uralal | Kamišlov | Karpinsk | Kirovgrad | Krasnoturjinsk | Krasnoufimsk | Krasnoural'sk | Kušv | Lesnoi | Mihailovsk | Nevjansk | Novoural'sk | Pervoural'sk | Polevskoi | Rež | Revd | Serov | Severoural'sk | Sisert' | Sredneural'sk | Suhoi Log | Zarečnii | Talic | Tavd | Turinsk | Uz' Läl' | Verhoturje | Volčansk | Üläpišm | Üläsald | Ülätagil | Ülätur

Tags:

Lidn Sisert' IstoriiLidn Sisert' Geografijan andmusedLidn Sisert' EläjadLidn Sisert' GalereiLidn Sisert' HomaičendadLidn Sisert' IrdkosketusedLidn Sisert'JekaterinburgSverdlovskan agjVenämaVenän kel'

🔥 Trending searches on Wiki Vepsän:

ŠčecinŠrödinger ErvinVikipediiSur'veziMikki MausSaturnSaudan ArabiiKarjalan Tazovaldkundan rahvahaline teatrAkvabusGoogle ChromeKül'mkuBakuBaotouKommunizmFort LoderdeilAkaniši DzinUnbikvadiiBaiden DžoParižAhtubinskPälehtpol’ValdmerimadPutin VladimirLindudKivivoiPlodŠveicariiKuldBurundiElektruzIspanijan kel'MalaiziiMuju2015StökolOrenburgan agjTurkuIrakKeväz'NeglikČingishanKorejan Rahvahaliž-Demokratine TazovaldkundLüter MartinAdigejan TazovaldkundParfenonBiškekHimiiMontokSaratovŽenevVagner RihardLikutimvenehKalatezNigerBarbadosJaponiiAmuine EgiptMa.auRopča AndreiKuldaine Verai (sild)GavedidSuecan kanalInarisaamen kel'Portugalijan kel'🡆 More