Eci satused
Necil lehtpolel om mugoine-žo nimi "Filosofii" on Vikipedii. Kacu mugažo toižed löutud satused.
Filosofii (amuižgrek.: φιλοσοφία filosofia «elonmelen navedind») om mail'man tedištusen erinii form, se sädab tedoiden sistemad ristitun realižusen (olendan)... |
Materializm (oigeta Materialistine filosofii) Materializm (latin.: materialis-sanaspäi «materialine»), vai materialistine filosofii, om filosofižen mail'mannägendan toižend, konz materii om objektivine... |
Aristotel' mainiti «fizik»-terminan ezmäižen 4. voz'sadal EME. Hätken aigan filosofii i fizik lugetihe sinonimoikš, šingotihe ühtes i napriba sel'gitada Mail'man... |
«Odissei»-poemiden originaline kel', mugažo Afiniden kuldaižen aigan filosofii i literatur oma sätud sil, Septuagint (Vanhan Zavetan känduz) i Uz' Zavet... |
Etik (oigeta Moraline filosofii) amuižgrek.: ἦθος-sanaspäi êthos «taba», «moraline natur»), vai moraline filosofii, om filosofijan disciplin, tedoidab tozihengeližust i moralid. Etos-sana... |
tedoitas kul'turan aspektoid: kul'turologii, etnologii, čomamahtontedo, filosofii, politologii, psihologii, ekonomik da pedadogik. Kul'turan i londusen... |
elohopanendale. Nened disciplinad tedoitas ozan fenomenad: psihologii, filosofii, fiziologii, sociologii, ekonomine teorii, mugažo religii. Ozan problem... |
Sihe sistemha mülüdas kaik ristitun šingotesen sferad — sociologii, filosofii, politik, logik, fizik. Aristotelin kaceged ontologijha oma lujas valatoitnuded... |
indijalaine valdkundaline da kundaline šingotai. Hänen «satjagraha»-filosofii valatoiti kožundvajehtusiden polenpidajihe: kucui boikotiruida britanižid... |
kirjoid. Jekaterina II osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese Piteriš. Filosofii «Traktat tolerantižuses» (franc.: Traité sur la tolérance, 1763) «Mi om... |
sädi enamba 450 tedotöd tedon 29 sarakos, sidä kesken neniš: medicin, filosofii, astronomii, mehanik, himii, geologii, logik, runoišt. Tuliba meihesai... |
— Lp. 267. (ven.) Čudinov E. M. Теория относительности и философия (Relätivižusen teorii i filosofii). — M.: Politizdat, 1974. — Lpp. 222−227. (ven.)... |
mär). Om tetab kut noosferan, biogeohimijan teoretik. Geologižed tedod, filosofii i tedon istorii mülüiba hänen tedomel'hetartusen renghaze. Tuleban aigan... |
torgusen abstraguruindad personan individualižusespäi. Tedomehen istorijan filosofii valatoiti znamasižikš Karl Marksan sociologijad. Georg Hegel' om rahvahanikkundan... |
latinan kelel (läz kaht videndest), francijan (30%) i saksan (15%) kelil. Filosofii «Sekoimine metafizikas» (franc.: Discours de métaphysique, 1685 vai 1686)... |
Koumen ristitun meled valatoitiba tedomest: Rene Dekartan i Isaak Njutonan filosofii, Tomas Gobbsan psihologii. Vl 1671 Lokk kirjutaškanzi elon «Kodv ristitun... |
vai aivoiden infekcijan taguiči. Nicše oli kelentedoopendusenke, hänen filosofii om sätud tarkal kelel da aforizmoil. Filosof lugi sistematizacijan tahtod... |
da hänen lapsed», «Kukockijan kazus», Pjecuh Väčeslav — «Uz' Moskvan filosofii», Azol'skii Anatolii — «Laptaline ristit», Lipskerov Dmitrii — «Čančžoen... |
Monoteizm (kategorii Religijan filosofii) Monoteizm (grek.: μονος monos — üks', θεος theos — jumal) om tärtuz i religine el'genduz, miše om vaiše üks' jumal, vai miše Jumal om üks'jäine. Sana kävutase... |
Logik (kategorii Filosofii) Logik (amuižgrek.: λογική logikē «oiktan meletandan (sekoimižen) tedo» sen-žo kelen λόγος-sanaspäi «sekoimine», «mel'», «hama») om filosofijan jaguz. Se... |