Eci satused
Necil lehtpolel om mugoine-žo nimi "Azot" on Vikipedii. Kacu mugažo toižed löutud satused.
Azot (N — nitrogenium latinan kelel «sündutai nitratad») om seičemenz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om videndestoštkümnendes... |
hänen illegitimižen Aleksei Bobrinskii-poigan žilo. Vl 1930 järedan himižen «Azot»-kombinatan sauvond i buran hilen samine zavodišoiš žilonno, i sil-žo vodel... |
molekulmassanke. Hil'vezinikoiden ližaks, kivivoin erazvuiččed tipad mülütadas azot-, rik- da hapanikoikahid paloid. Kivivoid lugetas kaivatuzpoltuseks. Voz'sadoil... |
gazoid, niiden kesken oma hapanik, hil'muiktuzgaz, metan da sen gomologad, azot, vezinik, rikvezinik. Kezandma — jättud ma aigaks. Kurdiž ma — man aluine... |
Ei ole reakcijoid nenidenke substancijoidenke: muglad, vezinik, hil'nik, azot, ola, bor, ammiak. Ottas kävutamižhe tallijad optižikš linzoikš i medicinas... |
radius — 6 378 km. Mal ičeze atmosfer om, nened elementad mülüdas sihe: azot (78,08%), hapanik (20,95%), argon (0,93%) da toižed. Biosferan kazvand vajehti... |
Reagiuib huldutamižes nenidenke substancijoidenke: vezinik i galogenad, rik, azot, ola, alüminii. Muigotandmärad voidas olda +4 (tobjimalaz), +3, +2 i +1.... |
ole oiktoid reakcijoid nenidenke elementoidenke: vezinik, bor, hil'nik, azot, ola. Cink webelements.com-saital. (angl.) Kirjutuz cinkas Himižiden elementoiden... |
elementad penembanke koncentracijanke (raud, nikel', kislorod vai hapanik, azot, ola, rik, magnii, hil'nik, neon, kal'cii, hrom). Spektraližen klassifikacijan... |
normaližiš arvoimižiš. Diamant om sel'ged i läz ireg, sen ližasegoituz — azot. Voib olda erazvuitte mujul, must vai mujuta, kaikiš enamba levitadud mujud... |
ftoras. Om reakcijoid nenidenke substancijoidenke lämbitamižes: ftor, rik, azot, hil'nik, azotmuiktuz. Ottas kävutamižhe ühthesuladusikš i ližaduseks sihe... |
Travers-himikad avaižiba neonan il'mas nozoltandan jäl'ghe vl 1898, konz hapanik, azot, argon i kaik il'man jüžmakombad komponentad oliba nozoltadud i čuratud.... |
kogoneb hil'muiktuzgazaspäi (95,32%) tobjimalaz, mugažo mülütab nenid gazoid: azot (2,7%), argon (1,6%), hapanik (0,145%), haikargaz (0,08%), vezipuru (0,021%)... |
substancijoid, ku niiden atomad oma ühtenzoittud kovalentižel kosketusel: azot, hapanik, jod, brom, hlor, ftor, ezimeletaden astat-ki. Ei voi lugeda vezinikan... |
i tarbiž vaiše käta kulutamižen varuitomaks: vezinik (H2); gelii (He); azot (N2); hil'muiktuzgaz (CO2). Sen da azotan ühthižen palan norm om 0,8..5,4 %;... |
voz'sadal) om üks'jäine kaičenus kunigahan zamk valdkundan territorijal «Hrodna Azot»-tegim vl 2005 Grodnon valdkundaline universitet, sauvuz nomer üks'... |