Otsmisõ
Lehekülg päälkiräga "Usk" om olõman. Kaeq ka tõisi otsmistulõmit.
Artikli tulõ viil kirotaq Ristiusk Maausk Buda usk Islam... |
Baha'i usk om monoteistline usk, minka lõi Baha'u'llah (1817–1892) 19. aastagasaal Iraanin. Baha'u'llaht pidäväq bahá'íq kõgõ perämädses jumala ilmutajidõ... |
Judaism vai juudiusk om juudi rahva usk. Judaism om monoteistline usk, miä tuginõs Vanalõ Testamendile, esieränis viiele Moosõsõ raamadulõ ja Talmudilõ... |
Hinduism om Indian levinü usk. Hinduismi või pitäq ka uskõ kogos, tuuperäst et tä sisaldas esisugutsit arvosaamiisi jumalast ja lunastusõst. Hinduism... |
Muhamediusk vai islam om monoteistline usk, miä tekkü araabiamaiõn, miä põhinõs koraanil ja kon jumalas om Allah. Muhamediusoliisi kutsutas muslimõs vai... |
Ristiusk vai krõstlus om monoteistlinõ usk, miä põhinõs Jeesusõ elol ja oppusõl, nii niguq tuu om kirja pant Vahtsõn Testamendin. Ristiusko inemiisi kutsutas... |
Põh'apoolinõ om Nikaraagua ja lõunõpoolinõ Panama. Costa Rica riigiusk om katoligu usk. Costa Rica president' om Luis Guillermo Solís. Riigi valuuta om Costa Rica... |
Džainism (kategooria "Usk") Džainism om Indiast perit usk ja filosoofiakuulkund, miä tekkü umbõs 570. a. i.m.a. Džainism tarvitas inämbvähämb sammo mõistis kui budism. Džainismi-usoliisi... |
piät olõma põllumajandus, piät olõma tiidläisi vai mõtlõjit nink inemiisi, kiä valitsõsõq suurõmbat jako tõisist, piät olõma kiri, usk, kunst ja raha.... |
Sikhism (pandžabi keelen: ਸਿੱਖੀ) om usk, miä põhinõs kümne guru opõtusõl, kiä elliq Indian päämädselt 16. ja 17. aastagasaal. Sikhism om üts maailmareligioonõst... |
oll' tõõsõl aastatuhandõl i.m.a. Pärsiähe joudnuisi proto-indoõuruupa hõimõ usk, miä pidi kinniq prohvõt Zarathustra opõtusõst. Zoroastristõ pühä raamat... |
kerikun, olnuq tõistsugumadsõq, ja vindläseq ei piäq näid peris hindäsugutsis. Usk ei olõq setokõisilõ tulnuq tulõ ja mõõgagaq niguq Eestimaalõ, a võimu ja... |
Enlightenment, vinne keelen Просвещение) oll' aig 18. aastagasaa Õuruupan, ku usk kerkohe ja saisuisihe kahasi ja inämb naati väärtüstämä ratsionaalsõt mõtlõmist... |
Budism (ka buddhism vai buda usk) om Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvadaq 6.–5. aastagasada i.m.a.) oppus ni tuu perrä Indian tegünüq ja säält... |
Demograafilidsõlt või analüüsiq tervet ütiskunda vai mõnõ tunnussõga (näütüses haridus, usk, rahvus, kodakundsus) piiretüt rühmä. Inämbüsen main kaias demograafiat ku... |
Sinto (kategooria "Usk") keelen 神道; shintō 'kamidõ tii, jumalidõ tii') om jaapani rahva aoluulinõ usk, miä kooni Tõsõ ilmasõa lõponi oll' ka riigiusk. Täämbädsel pääväl sinto... |
aol oll' Häädemeestel vabrik, kon tetti ahokivve. Häädemeeste muusõum Häädemeeste Mihkli kerik (lutõri usk) Häädemeeste Esändä muutmisõ kerik (õigõusk)... |
kultuuri piire seen. Kultuuri ommaq kõgõ inämb mõotanuq katoligu ja lutõri usk. Vanõmbit mõotuisi om andnuq S'aksa ja Roodsi, mink osas om Soomõ olnuq nii... |
ja antipoliitika (1992) See ja teine (1996) Võimaluste võimalikkus (1997) Usk on uskmatus (1998) Euroopa piirid ja piirivalvurid (EE 2003) Kõik on ime... |
Amsterdam (alljago Rahvastik ja usk) oll' Amsterdamin 49.5 % hollandlaisi ja 50.5% sisserändäjit. Kõgõ levinümb usk Amsterdamin om ristiusk, 2000. aastagal ollivaq tuud usko 17%, muslimmõ oll'... |