Otsingu
Alusta lehekülge "Taani+Keel+Murded". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma. Taani keel on Taani riigi ametlik... |
edelamurded 2) Häme murded 3) Lõuna-Pohjanmaa murded 4) Kesk-Pohjanmaa murded 5) Põhja-Pohjanmaa murded 6) Torniojoki murded 7) Kemijoki murded 8) pärapõhjamurded... |
lähestikku paiknevad kohalikud murded on tavaliselt vastastikku mõistetavad ning erinevused on seda suuremad, mida kaugemal murded üksteisest geograafiliselt... |
on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks: idataani murded (vanad Skåne murded, Bornholmi... |
1842–1847 käis ta läbi kogu Norra ja uuris murdeid, eriti Vestlandis ja Østlandi sisemaal, sest need murded olid taani keelest kõige vähem mõjutatud. Linnade... |
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses... |
keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust. Neid kõneldakse Taanis, Norras, Rootsis, Soomes... |
Germaani algkeel (ümbersuunamine lehelt Alggermaani keel) pakutud, et germaani algkeel tekkis kahe indoeuroopa keele murde ristumisel. Need murded oleks pidanud ristumise ajal olema aga vastastikuselt mõistetavad... |
Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis. Jaguneb... |
Eesti keele ajalugu (kategooria "Eesti keel") Eesti keele murded kujunesid kahest kuni viiest erinevast vanast läänemeresoome hõimumurdest (ehk hõimukeelest). Eesti keele lõunaeesti murded pärinevad... |
kogu Norra ja uuris murdeid, eriti Vestlandetis ja Østlandeti sisemaal, hiljem ka põhja pool mägedes, sest need murded olid taani keelest kõige vähem... |
A (häälik) (alaosa Eesti keel) mõned murded; seekelitel jääb a labialiseerumata pikale a-le (á) eelnevates silpides. Murretes esineb ka pika a labialiseerumist. Rootsi, taani ja norra... |
külaelanikke obotriidi alal veel slaavi murdeid (polaabi keel), kuigi seejärel asendus nende keel saksa keelega. Polaabi keel säilis Hannoveri Wendlandis kuni... |
Soome keeled (alaosa Soome keel) alguses oli rootsi keele kõnelejaid Soomes 14%. See on põhjagermaani keel, norra ja taani keele lähisugulane; rootsi keele kaugemad sugulased on kõik indoeuroopa... |
rahvakogunemistel. Suuline traditsioon püsib Gröönimaal tänini. Grööni keel jaguneb kolmeks murdeks: idagrööni (tunumiisut), läänegrööni (kalaallisut) ja põhjagrööni... |
Anglosaksid (alaosa Keel) võib-olla Jüütimaa poolsaarelt (tänapäeva Taanis; taani keeles Jylland). Nende keel, anglosaksi või vanainglise keel, mis tulenes põhjameregermaani läänegermaani... |
seisukohal, et vadja keel ja Vaiga alal kõneldud eesti keele idamurre on mõlemad ühe kunagise läänemeresoome algkeele murde, nn Vaia murde, järeltulijad. Teisalt... |
Emakeele Selts (kategooria "Eesti keel") koosolekul kuu aja pärast oli osalejaid juba 30. Teemad, millega tegeleti, olid murded, õigekeelsus ja rahvaluule kogumine. Kui esimesel aastal keskenduti peamiselt... |
Friisimaa ulatub Loode-Hollandist üle Loode-Saksamaa Taani piirini (Vidå). Friisimaa nimed kohalikes keeltes on: läänefriisi: Fryslân põhjafriisi: Fraschlönj... |
Suurima külana nimetab Taani hindamisraamat 70 adramaa suurust Tõrmat, mis teadaolevalt oli ka kogu Eesti ala suurim asula (Taani hindamisraamatus puuduvad... |