Otsingu
Alusta lehekülge "Põltsamaa+Rahvastik". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres. Esimesed ülestähendused Põltsamaa kohta pärinevad 1234. aastast. Aastatel 1570–1578... |
Jõgeva maakond (alaosa Rahvastik) mitmed Kalevipoja legendid. Jõgevamaal on kolm linna (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa), 12 alevikku ja 225 küla. Halduslikult jaguneb maakond kolmeks vallaks... |
Presidendi otsus nr. 15., Riigi Teataja, nr. 51, 24 mai 1938 Linnade rahvastik mais 1938. a. Alatine tabel nr. 15. Eesti Statistika, juuli-august 1938... |
1 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019. Eesti rahvastik rahvaloenduste... |
Pajusi vald (alaosa Rahvastik) Jõgeva valla, lõunas Põltsamaa valla, kagus Puurmani valla ning loodes Järvamaa Koigi ja põhjas Koeru vallaga. Valda läbis Jõgeva–Põltsamaa maantee. Pajusi... |
Mustvee linn ühendati Mustvee vallaks Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Pajusi vald ja Puurmani vald ühendati Põltsamaa vallaks Jõgeva vald, Jõgeva linn, Palamuse... |
Mõhu (alaosa Paiknemine, naaberalad ja rahvastik) väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest. Mõhu hõlmas kogu hilisema Põltsamaa kirikukihelkonna ja tõenäoliselt ka Kolga-Jaani kirikukihelkonna kirdeosa... |
Viljandi maakond (alaosa Rahvastik) Riidaja, Rutikvere, Soosaare, Suure-Kõpu, Sürgavere, Uue-Põltsamaa, Uue-Võidu, Uusna, Vana-Põltsamaa, Vana-Tänassilma ja Vana-Võidu vald ning moodustati Holstre... |
Jõgeva vald (1991) (alaosa Rahvastik) vananemine ja vähenemine. Rahvastikumuutused alates aastast 2000: Jõgeva valla rahvastik oli koondunud sellistesse suurematesse keskustesse nagu Siimusti (726... |
suhteliselt hõreda asustusega. Keeleliselt ja kultuuriliselt oli sealne rahvastik lähedane Järvamaale, sõjalis-poliitiliselt aga arvatavasti Sakalale. Kristjan... |
aastal pakkus valitsus ka Jõhvi alevile linna staatust (nagu said Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi), kuid sedakorda oli vastu Jõhvi alevivolikogu ise... |
Eesti uusajast. 18. sajandi viimastest aastakümnetest kasvas Eestimaa rahvastik hingeloenduste kohaselt: IV hingede revisjoni ajal (1782) ulatus rahvaarv... |
Poola aeg (alaosa Rahvastik Poola võimu aladel) linnused (Dünamünde, Ādaži, Lemsalu, Rauna, Tarvastu, Viljandi, Laiuse, Põltsamaa, Vastseliina, Lutsi, Dünaburgi, Cesvaine, Smiltene, Härgmäe, Helme, Nītaure... |
juurima"). Nii võib maakonna nime teke (sarnaselt näiteks kohanimedega Põltsamaa ja Nurmekund) olla seotud maaviljelusega. Teisalt on oletatud Sakala pärinemist... |
Mustvee vald (alaosa Rahvastik) elanikku). Valla elanike arv on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 18%. Rahvastik on vananev ja loomulik iive negatiivne. Vanuselist koosseisu soopõhiselt... |
sinimustvalge Eesti lipp Paas on Eesti rahvuskivi Pikemalt artiklites Eesti rahvastik ja Eesti asustus 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse lõplikel andmetel... |
id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017. MTÜ Peipsikad. 2012. "Meie Mustvee". Põltsamaa: Vali Press. Avo. Torma kihelkonna kohanimed, külad ja mõisad. virumaa... |
Eestimaa rahvastikust. Alates 18. sajandi viimastest aastakümnetest kasvas rahvastik hingeloenduste kohaselt järgmiselt: IV hingede revisjoni ajal (1782) ulatus... |
Eesti keskaeg (alaosa Rahvastik ja seisused) aastal. Teised kaubaalevid olid veel Keila, Viru-Nigula, Helme, Otepää, Põltsamaa, Vastseliina, Koluvere, Kirumpää, Pirita, Laiuse, Vana-Kastre ja Uus-Kastre... |
Leedu suurvürstiriik (alaosa Rahvastik) Lääne-Dvina aladele. Vana-Liivimaal vallutasid Moskva väed Tarvastu ja Põltsamaa. Leedu vägede vastusõjakäikudena mindi kevadel 1562 Smolenski, Veliže... |