Põhjaeesti murded
Otsingu
Alusta lehekülge "Põhjaeesti+murded". Vaata ka leitud otsitulemusi.
- eelnimetatutele ka kirderanniku murded: Alutaguse murre ja rannamurre (siis nimetatakse seda ka põhjaeesti peamurdeks). Põhjaeesti murded on kujunenud erinevate...
- Eesti tuntumaid kirderanniku murrete uurijaid on Mari Must. Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline...
- poolest sarnaseid murdeid. Eestis eristatakse sageli kolme murderühma: kirderanniku murded, põhjaeesti murded ja lõunaeesti murded. Eesti entsüklopeedia...
- Projekt (projekteerimisinstituut) Eesti Päevaleht Euroopa farmakopöa Euroopa Parlament Extended play ... eP on: põhjaeesti murded Jõhvi EP, jalgpalliklubi...
Eesti keel (ümbersuunamine lehelt Eesti keele murded)on mõnevõrra erinev (keelenäited A. Saareste järgi): 1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre Eele öösse olla ööbiku laulu jealt kuuldud...- Põhjaeesti hõimumurre (ka põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju. Sarnastumisel lõunaeesti ja mitme teise...
muuhulgas seetõttu, et piiblitõlke tõttu said kirjakeeles valitsevaks põhjaeesti murded ja juurdusid Eduard Ahrensi keeleuuendused. tõlk tõlkija tõlge tõlgendamine...- Keskmurde kirderühm (kategooria "Eesti keele murded")Viikberg "Eesti murded ja kohanimed", Tallinn 2002, lk 53 "Eesti murded ja kohanimed". lk 146 Mari Must ja Aili Univere. Põhjaeesti keskmurre. Häälikulisi...
- Saarte murre (ümbersuunamine lehelt Saarte murded)Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel...
- Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19. sajandil Eesti põhjapoolsemas osas (keskusega Tallinnas)...
püsti asetatud viljavihkude kuhilas põllul. Põhjaeesti murdes nimetati hakki hakkjalg, kirderanniku murdes viisik. Enamasti pandi hakkidesse rukist, harvem...- Kirderannikumurde idarühm (kategooria "Eesti keele murded")nagu põhjaeesti murdeis ja vadja keeles verbi oleviku mitmuse 3. pööre on vaD tunnusega ja nõrgas astmes (piavaD, kisuvaD) nagu põhjaeesti murdeis. verb...
- Kangareha (murdekeeles ka käärisuga, käärsuga, põhjaeesti murdes reekamm) oli kangakudumisel kasutatud hõredate puupiidega (vahed 2–3 cm) 1,2–1,5 m pikkune...
- Alutaguse murre (kategooria "Eesti keele murded")idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepoolsete läänemeresoome keeltega...
- Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste...
- Hapurokk (põhjaeesti murdes rokk, kirnurokk, piimarokk, kirnupiim, Tartu- ja Võru murdes jüvä, ivä, iväleem, ivärokk) oli vanasti Eestis tarvitatud nõrgalt...
- koondav üksus. Eestis eristatakse tavaliselt kahte peamurret: lõunaeesti ja põhjaeesti peamurre. Mõnedes Eesti murdeteadustöödes samastatakse terminid "peamurre"...
- tõrjuv sõnamaagia ja palved. Lendva, ka lendaja või lennus, esineb põhjaeesti murdeis kohati varavedaja ehk tulihänna tähenduses. Eesti rahvakultuuri leksikon...
- Rannamurre (ümbersuunamine lehelt Põhjaeesti rannamurre)hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde ja lõunapoolsete Soome murretega. Viru-Nigula ja idapoolse Haljala...
Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöid. Sepikojas oli tulekoldeks ääs. Ääsi kõrval asus sepalõõts, ääsi...
