Otsingu
Alusta lehekülge "Lõunaeesti+keel". Vaata ka leitud otsitulemusi.
Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid... |
Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Teiste... |
Kagu-Eestis, Setumaal) Setu murrakut 12 549 või 12 532 inimest. Setu keel on üks lõunaeesti keeltest ja sarnaneb väga võru keelega, kuid kuna setudel on alles väga... |
Lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel on peamiselt tartu keelel ja võru keele põhjapoolseil murdeil põhinev kirjakeel, mida kasutati 17.-19. sajandi Tartu-... |
Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Traditsioonilise käsitluse järgi... |
teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre. Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest... |
lõunaeesti, mõnes käsitlustes eristatakse kolmanda rühmana kirderanniku murdeid. Murderühmade erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest... |
keelteks, kusjuures liivi ja põhjaeesti segunemisel olevat tekkinud lõunaeesti keel. Lingvistilisi näiteid oma oletuste kinnituseks ta ei esitanud. Paul... |
põhjaeesti hõimukeel, põhjaeesti keel) on Põhja-Eestis kõneldud läänemeresoome keelekuju. Sarnastumisel lõunaeesti ja mitme teise väiksema hõimumurdega... |
Soome-ugri keeled (ümbersuunamine lehelt Soome-ugri keel) lõunaeesti keeleks. Neid ühendab keelesugulus ja väljasuremisoht. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel... |
Lutsi keel on rühm lõunaeesti murderühma kuulunud murrakuid, mida minevikus räägiti Kagu-Lätis praeguse Ludza rajoon piirkonnas. Eestis on Lutsi murrakuid... |
Põhjaeesti kirjakeel (ümbersuunamine lehelt Tallinna keel) Tallinna kõnepruugil. Selle aja teine kirjakeele variant oli lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel. Mõlemas kirjakeeles anti välja raamatuid ja ajalehti. Tallinnakeelseid... |
Läänemeresoome keeled (ümbersuunamine lehelt Läänemeresoome keel) vadja keel. Uuemate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka lõunaeesti keel (sh võru ja setu), mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele... |
(subnatsioon).[viide?] Mulkide identiteedi põhialuseks on mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil). Mulkide nimetus tuli kasutusele talude päriseksostmise... |
peetud eesti (nii lõunaeesti kui põhjaeesti) ja liivi keelt ning nende eellasi muistsete hõimukeelte näol (põhjaeesti hõimumurre, lõunaeesti hõimumurre, Liivi... |
olnud Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur". 1999 Bernard Kangro kirjanduspreemia Kaika suveülikool... |
lähedasest keelesugulusest. Tema hinnangul on leivu keel esimene keeleharu, mis kunagi ühtsest lõunaeesti keelest eraldus. Ka Karl Pajusalu hinnangul on ühiste... |
Uurali keeled (ümbersuunamine lehelt Uurali keel) 6,4 miljonit kõnelejat soome keel karjala keel vepsa keel isuri keel eesti keel vadja keel lõunaeesti keel liivi keel saami keeled, vähemalt 11 keelt... |
Mareks Gabrišs, Valoda vai dialekts – politisks jautājums Sutrop: lõunaeesti keel on murre, ERR uudised Māris Ruks, Dialekts nav «latgaliešu valoda»... |
Läänemeresoome algkeel (ümbersuunamine lehelt Algläänemeresoome keel) (põhja)germaani ja (ida)slaavi laenudega läänemeresoome keel, kust lõunaeesti keel oli juba eraldunud. Soome-ugri keelte suguluse väljaselgitamine 17.–18. sajandil... |