Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Liitosakesed" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
kvarkidest koosnevaid liitosakesi nimetatakse hadroniteks. Tuntumad liitosakesed ongi hadronid - aatomituuma moodustavad prootonid ja neutronid. Liitosakesena... |
bosonid on liitosakesed, mille koostises olevate osakeste summaarne spinn on täisarv. Tuleb siiski silmas pidada, et bosonina käituvad liitosakesed ainult... |
Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed. Hadroneid on kahte tüüpi: barüonid, mis koosnevad kolmest kvargist (või kolmest antikvargist); mesonid,... |
osakesed, mille barüonlaeng on 1 või (antiosakesel) –1. Kuna nukleonid on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, siis on nad ühtlasi ka hadronid. Nukleonid on... |
(elektron, müüon, tauon, elektronneutriino, müü-neutriino, tau-neutriino) Liitosakesed Aatomid Molekulid Neutronid Prootonid Osake Standardmudel Väljaosake... |
ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma... |
aatom hoopis boson. Liitosakese spinn määrab osakese käitumist ainult suurel (osakese enda mõõtmetega võrreldes) kaugusel liitosakesest. See tähendab, et... |
on sarmiga. Erandiks on ainult c-kvargist ja c-antikvargist koosnevad liitosakesed, mille summaarne sarm on 0. Selliseid osakesi nimetatakse sarmooniumiks... |
kõik teised subatomaarsed osakesed on liitosakesed. Näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron on liitosakesed ja koosnevad kvarkidest, samas kui... |
hadronid. Erandiks on ainult b-kvargist ja b-antikvargist koosnevad liitosakesed, mille summaarne põhisus on 0. Selliseid osakesi nimetatakse bottomooniumiks... |
väljendus) nukleonide vahel. Kõik mesonid on ebastabiilsed. Mesonid on liitosakesed hadronid, mis koosnevad kvargi ja antikvargi paarist. Teoreetiliselt... |
laenguid kandvad osakesed ei esine eraldi – kvargid moodustavad alati liitosakese, mille laeng on seesama elementaarlaeng e{\displaystyle e} või null,... |
subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni. Prooton on positiivse elektrilaenguga (1e ehk 1,602 × 10−19... |
spinniga 3/2 (gravitiino). Liitosakeste spinni all mõeldakse üldjuhul liitosakese (näiteks prootonite, neutronite või aatomituumade) kogu impulsimomenti... |
eripärast ei saa kvargid eksisteerida üksinda, vaid peavad moodustama liitosakese, mille värvilaeng on neutraalne. Selliseid liitosakesi nimetatakse hadroniteks... |
ferromagneetikust − kehad, samuti mõned taevakehad (Maa, Päike) ja elementaarsed liitosakesed, millel on magnetiline moment. Ferromagneetikud saab jaotada pehmeteks... |
olla 0, kuigi tema alamosadel on see kvantarv nullist erinev. Näiteks liitosakese mesoni kvantarv barüonlaeng on 0, kuigi tema koostisosadel – kvargil... |