Liitosakesed

Seega eristab liitosakest elementaarosakesest see, et liitosake omab sisemist struktuuri. Näiteks kvarkidest koosnevaid liitosakesi nimetatakse hadroniteks. Tuntumad liitosakesed ongi hadronid - aatomituuma moodustavad prootonid ja neutronid. Liitosakesena võib käsitleda ka aatomituuma või aatomit ennast.

Liitosakeses moodustavad selle komponendid seotud oleku. See on seisund, milles ühinenud osakesed käituvad, nagu oleks tegemist iseseisva objektiga. Seetõttu käitub liitosake nagu ta oleks iseseisev osake ja omab kõiki osakesele iseloomulikke tunnuseid ja kvantarve.

Elementaarosakeste puhul tähendab seotud olek sellist olekut, mille puhul kahe osakese vaheline vastasmõju energia on negatiivne. See tähendab, et osakese lammutamiseks koostisosadeks on vajalik täiendavat energiat. Näiteks kui elektron ühineb prootoniga, moodustades vesiniku aatomi, siis on tema energia väiksem kui prootonist eraldi olles. Seega elektroni prootoni küljest lahtirebimiseks on vaja anda talle lisaenergiat.

Hadronid on liitosakesed, mis koosnevad kvarkidest. Hadronid võivad koosneda kas kolmest kvargist (barüonid) või kvargist ja tema antikvargist (mesonid). Kvarkidest moodustatud liitosakeste puhul kehtib reegel, et nende summaarne värvilaeng peab olema neutraalne.

Tuntumad liitosakesed ongi hadronid - aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. Kumbki osake on barüon ja koosneb kolmest kvargist. Näiteks prooton koosneb kahest u-kvargist ja ühest d-kvargist ning neutron ühest u-kvargist ja kahest d-kvargist.

• Elementaarosake