Otsingu
Lehekülg pealkirjaga "Himaalaja" on Vikipeedias olemas. Vaata ka teisi leitud tulemusi.
Himaalaja on kurdmäestik Aasias, mis hõlmab Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani alasid. Himaalaja on maailma kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim... |
Himaalaja jalgleht (Podophyllum hexandrum) on kukerpuuliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taim on kantud Eesti punasesse raamatusse. Eesti punane nimestik... |
Välis-Himaalaja on mäestik Aasias. Välis-Himaalaja kulgeb Himaalajast edelas ja lõunas, olles selle eelmäestikuks. Kõrgus kuni 2591 meetrit.... |
Himaalaja kipslill (Gypsophila cerastioides) on taimeliik nelgiliste sugukonnast kipslille perekonnast.... |
sügavasse orgu Karakorami ja Himaalaja vahel. Seejärel pöördub Indus edelasse ümber Nanga Parbati mäe ja voolab läbi Himaalaja eelmägede. Pärast Soolaaheliku... |
000 km². Keskmine vooluhulk on 12 000 m³/s. Brahmaputra algab Tiibetis Himaalaja põhjanõlvalt, Tiibeti kiltmaa lõunaosas kannab Matsangi ja Tsangpo nime... |
Ameerika Himaalaja Fondi auesimees. See Ameerika Ühendriikide fond aitab parandada nepallaste, šerpade ja tiibetlaste keskkonna- ja elutingimusi Himaalajas. Džomolungma... |
Põhja-Assami keeled bodo-garo keeled kuki-tšini keeled Himaalaja keeled kiranti keeled tiibeti keeled Lääne-Himaalaja keeled kareni keeled lolo-birma keeled birma... |
Selle põhjuseks on laamade kokkupõrked. Näiteks India ja Euraasia mandrilise maakoorega laamade kokkupõrge on tekitanud Himaalaja mäestiku. Epeirogenees... |
Lumeinimene (Himaalajas jeti, Kaukaasias almast) on väidetavalt inimeselaadne karvane olend, keda arvatakse elavat Himaalaja, Pamiiri ja Kaukaasia raskesti... |
Korea Urtica ardens Hiina Urtica aspera Uus-Meremaa Urtica atrichocaulis Himaalaja, Hiina edelaosa Urtica atrovirens Vahemere maade lääneosa Urtica australis... |
reisiraamatu autorile. Auhind on rahaline. Roy Strider, „Himaalaja jutud“ Aime Hansen, „Jaipur-Delhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood” Viivi Luik, "Varjuteater"... |
sümboliseerivad Nepali viljakaid piirkondi. Vana vapi keskel on maastik Himaalaja jalamil, kus on näha rododendroniõied (Nepali rahvuslill, valge lehm (Nepali... |
esimese kaheksatuhandelise tippu jõudis ta 2003. aastal, kui ta Eesti Himaalaja ekspeditsiooni koosseisus tõusis 22. mail koos Alar Sikuga Džomolungmale... |
(dzongkha keeles འབྲུག་ཡུལ Drukyuel) on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas. Riik piirneb idas ja lõunas Indiaga ning põhjas ja läänes... |
pinnavorm. Mäestikud tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel, näiteks Himaalaja või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla, näiteks Andid. Mäestikud... |
Šerpad (šerpa keelest shyar 'ida' + pa 'rahvas') on Himaalaja lõunanõlvadel elav rahvas Nepalis, kes räägivad emakeelena põhiliselt Tiibeti-Birma keelte... |
suuremad (3–9 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 5–8 kuud pärast tolmlemist küpsevad... |
igikeltsa mõjul tekkinud pinnavormid. Suurimad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja, Alpid, Kaukasus, Tjan-Šan, Pamiir, Altai, Kaljumäestik, Andid, Karakorum... |
oli India põhjapoolseim osariik. Selle endine maa-ala asub peamiselt Himaalaja mäestikus. Osariik piirnes Pakistani ja Hiinaga, lõunas Himachal Pradeshi... |