Otsingu
Alusta lehekülge "Eestimaa+Rüütelkond+Vaata+ka". Vaata ka leitud otsitulemusi.
keskaegse Eestimaa all eestkätt Harjumaad ja Virumaad, Põhja-Eestit nimetati ka Harju-Viruks (näiteks eksisteeris keskajal Harju-Viru rüütelkond). Järvamaa... |
Eestimaa rüütelkonna hoone on Eestimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Tallinnas Toompeal. Hoone on kaitse all arhitektuurimälestisena. Kinnistu Toompeal... |
aadlikest ja aadlimatriklisse kantud isikutest) koosnevad Eestimaa ja Liivimaa rüütelkond valisid esinduskogudel Maapäeval, mis toimus kolme aasta tagant... |
lahendamine. Maanõukogu õigusjärglane oli Eestimaa rüütelkonna Maanõunike kolleegium. Harju-Viru rüütelkond Eestimaa rüütelkond Maanõunike kolleegium Eesti entsüklopeedia... |
üksuse ülem Bernhard Otto von Liewen. Vaata ka: Põhjasõda Eesti alal Põhjasõja alguseks oli ligi 750-meheline Eestimaa aadlilipkond (kellest mitusada sõdurit... |
kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati... |
30. novembril vkj / 13. detsembril 1917 tegi Eestimaa ja 17. vkj / 30. detsembril 1917 Liivimaa rüütelkond otsuse eralduda oktoobrirevolutsiooni-järgsest... |
komtuurkonna vasallidele, nagu ka teistele Põhja-Eesti läänimeestele, Jungingeni armuõigus. Pikemalt artiklis Harju-Viru rüütelkond ja Saare-Lääne piiskopkonna... |
Rootsi dominioonid (alaosa Eestimaa) kindralkubernerid, säilitades endise poliitilise ja halduskorralduse. Vaata ka Rootsi kindralkuberneride loend. Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu... |
kaitse alla. 17. (30.) detsembril 1917 tegi samasuguse otsuse Liivimaa rüütelkond. Kuigi baltisakslaste ettevõtmised pidid kuni Saksa vägede kohalejõudmiseni... |
järgides Kuramaa rüütelkonna eeskuju 4. oktoobrist kuulutas Saaremaa Rüütelkond end Venemaast sõltumatuks ja esines sõjakuberner Adolf von Seckendorffi... |
väike ja talupoegade arv suurem kui mujal Eestis. 1561 alistus Järvamaa rüütelkond Rootsi kuningale. Liivi sõjas sai maakond rängalt kannatada, Paidet piirati... |
ning pidasid end endiselt Eestimaa ülemvalitsejateks. Sarnaselt suhtusid asjasse ka Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond, kes olid 1508. aastal keeldunud... |
sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa rüütelkond ja Narva bürgermeister Narvas. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav... |
Järvamaa rüütelkond aga Rootsi krooni alluvusse. Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus... |
hakkas kohtuliikmeid (meeskohtunik ja kaks kaasistujat) valima kohalik rüütelkond kolmeks aastaks. Meeskohtute lahendada jäid talupoegade ja mitteaadlike... |
vürste – need "vürstid" võivad olla samased "rüütlitega". Rüütlimõis Rüütelkond Rüütli- ja maaõigused Rüütlikasvatus Rüütlikirjandus Rüütellikkus Sulev... |
enam tunnistada ning pidasid end endiselt Eestimaa ülemvalitsejateks. Tallinna linn ja Harju-Viru rüütelkond, keeldusid Liivimaa ordu maameistrit oma valitsejana... |
tavaliselt baltisakslastest kohtunikud. Eestimaal võttis kubermangu juhtimisest aktiivselt osa ka Eestimaa rüütelkond, mille maanõunikud ja peamees konsulteerisid... |
võimuteguriks olid keskaegses Eestis ka vasallid, seda eriti Põhja-Eestis, kus neile juba 14. sajandil kuulus enamik maast. Eestimaa rüütelkonna eelkäijaks olevat... |