Lajla Mattsson Magga
Lajla Margareta Mattsson Magga, ovdânommâ motomin meid häämist Laila já suhânommâ Mattson (š.
| Lajla Mattsson Magga | |
|---|---|
 | |
| Šoddâm | skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kall, Åre, Ruotâ |
| Pargo | |
| Áámmát | kirječällee, leksikograf, jurgâleijee, máttáátteijee já kielâtotkee |
| Noomah | Lajla Margareta Mattson Magga |
| Kirjálâšvuođâ šlaajâ | oppâkirjeh, párnáikirjeh, sänikirjeh |
| Kielâ | maadâsämikielâ, tárukielâ, ruotâkielâ |
| Peerâ | |
| Vanhimeh | eeči: Gustaf Edvard Mattson (1897–1973) enni: Elin Margareta Persdotter Mattson (1906–1983) |
| Pelikyeimi | Ole Henrik Magga |
| Párnááh | 2 |
skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kall, Åre, Ruotâ) lii maadâsämmilâš máttáátteijee, kirječällee, kielâtotkee, jurgâleijee já leksikograf. Sun lii porgâm iäljárávt merhâšittee já tehálii pargo, vâi maadâsämikielâ ovdedičij já sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid.
Eellim
Lajla Mattsson šoodâi skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kallist, Årest, Ruotâst. Tobbeen sun meid rávásmij. Suu vaanhimeh láin pajeulmuuh Gustaf Edvard Mattson (1897–1973) já Elin Margareta Persdotter Mattson (1906–1983).
1970-lovo aalgâst Mattsson varrij Taažân luuhâđ maadâsämikielâ Oslo ollâopâttuvvâst, mii lâi áinoo saje ubâ Taažâst, kost taat lâi talle máhđulâš. Ollâopâttuvvâst sun teeivâi nube sämmilâš uáppee: tavesämmilâš Ole Heandarat. Ive 1981 suoi naajáin. Sunnui šoddáin kyehti párnáá: Sárá Márjá já Nils Ántá Samuel. Peerâ lii sárnum sehe maadâsämikielâ já orjâlâškielâ pääihist.
Karrieer
Ive 1978 Mattsson almostitij vuossâmuu kirjes Dågkangærja / Dåkkágir'ji. Sun čaalij taam párnáikirje sehe maadâsämikielân já orjâlâškielân. Dågkangærja / Dåkkágir'ji lâi vuossâmuš maadâsämikielâg párnáikirje.
Ive 1993 Mattsson Magga já Oslo ollâopâttuv suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Knut Bergsland almostitijn maadâsämikielâ-tárukielâ sänikirje Åarjelsaemiendaaroen baakoegaerja/Sydsamisk-norsk ordbok. Pargo tárukielâ-maadâsämikielâ sänikirje várás aalgij ive 1996. Sänikirje lâi vaalmâš jo ive 2000, mut maaŋgâlágánij suujâi keežild tot almostui esken ive 2009.
Mattsson Magga lii jurgâlâm kiirjijd maadâsämikielân, já sun lii porgâm ráámmát jurgâlemjuávhust. Maadâsämikielâg ráámmátteevstah puáris já uđđâ testamentijn -kirje (maadâsämikielân Åarjelsaemien bijpeleteksth: teksth Båeries testamenteste jïh Orre testamenteste) almostui ive 2018. Sun lii meid toimâm kirho jurgâlusâi kvaliteet-tärhistemjuávhust.
Kirjálâšvuotâpargoi lasseen Mattsson Magga lii porgâm máttáátteijen sehe Taažâ já Ruotâ peln já maadâsämikielâ totken. Sun lii meid toimâm Säämi lävdikode maadâsämikielâ jesânin. Toos lasseen sun lii čáállám Just Qvigstad mainâskirje uđđâsist tááláin maadâsämikielâ čäällimvuovvijn. Taat kirje, Aarporten jih Åarjel-smaaregen soptsesh = Samiske fortellinger fra Hattfjelldal og Trøndelag, almostui ive 1996.
Palhâšumeh
Mattsson Magga finnij ive 2010 Kollekielâ-kielâpalhâšume eellimpargostis maadâkielâ já maadâsämmilij pyerrin. Siämmáá ive Kollekielâ-kielâpalhâšume finnij meid tavesämmilâš máttáátteijee, kirječällee, kielâtotkee já toimâtteijee Máret Sárá.
Pargo
- 1978 – Dågkangærja / Dåkkágir'ji, kyehtikielâg kirje, noomáin Lajla Mattsson (maadâsämikielân) já (tavesämikielân)
- 1982 – Saara jih Laara
- 1984 – Daate lea Piere
- 1984 – Govne-Boetske
- 1984 – Maahke ryöknie – Máhtte rehkenasta, kyehtikielâg kirje (maadâsämikielân) já (tavesämikielân)
- 1993 – Åarjelsaemien–daaroen baakoegærja – Sydsamisk–norsk ordbok, oovtâst Knut Bergslandáin
- 2008 – Meerke
- 2009 – Norsk–sydsamisk ordbok. Daaroen–åarjelsaemien baakoegærja
- 2012 – Sørsamisk grammatikk, oovtâst Ole Henrik Maggain
- 2016 – Mojhtesh
- 2019 – Tjïrrh – Čebo kyehtikielâg kirje (maadâsämikielân) já (tavesämikielân)
Aalkoe: elementærkurs i sør-samisk -ráiđu
- 1980 – Aalkoe - Lohkehtæjjabïhkedimmie ööhpehtimmie 1–15
- 1982 – Aalkoe – Lohkehtæjjabïhkedimmie ööhpehtimmie 16–31
- 1982 – Aalkoe – Ööhpehtimmiegærja ööhpehtimmie 1–15
- 1982 – Aalkoe – Ööhpehtimmiegærja ööhpehtimmie 16–31
- Aalkoe – Ööhpehtimmie 1–15: vuesiehtimmieguvvieh
- Aalkoe – Ööhpehtimmie 16–31: vuesiehtimmieguvvieh
Jurgâlusah
Eres pargoh
- 1996 – Aarporten jih Åarjel-smaaregen soptsesh = Samiske fortellinger fra Hattfjelldal og Trøndelag, čáállám Just Qvigstad, tááláá maadâsämikielâ čäällimvyevi mield čáállám Lajla Mattsson Magga
Käldeeh
This article uses material from the Wikipedia Anarâškielâ article Lajla Mattsson Magga, which is released under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 license ("CC BY-SA 3.0"); additional terms may apply (view authors). Sisältö on käytettävissä lisenssillä CC BY-SA 4.0, ellei toisin mainita. Images, videos and audio are available under their respective licenses.
®Wikipedia is a registered trademark of the Wiki Foundation, Inc. Wiki Anarâškielâ (DUHOCTRUNGQUOC.VN) is an independent company and has no affiliation with Wiki Foundation.